Leopold von Ranke: erinevus redaktsioonide vahel

Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse [[historitsismhistorism|historitsistlikulehistoristlikule]] uurimissuunale (''forschen zu verstehen'' 'uurida, et aru saada'). Õppejõuna võttis ta kasutusele tänapäeval laialt rakendatava õppevormi ajaloo [[seminar]]i.

Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud (''wie es eigentlich gewesen''). Seega oli ta vastu igasugustele moonutustele, ilustustele ja [[subjektivism]]ile. Toonased ajaloolased uskusid tõsimeeli, et ajalugu võib vaid rekonstrueerida teadaolevate faktide põhjal sellisena, nagu ta tegelikult oli, kuid juba nende endi teosed näitasid, et reaalselt on see võimatu. Ka Ranke enda teostes on subjektivismi (ta oli äärmuslik konservatiiv) ning peegeldub toonastele arusaamadele vastav arusaam maailma asjadest. Siiski tõi ta historiograafiasse enamiku tänapäevastest põhimeetoditest, kaasa arvatud ka sellenõude, et ajalugu uuritaks niivõrdnii palju kui võimalik primaarseteesmaste allikate kaudu.