Erinevus lehekülje "Virunurme" redaktsioonide vahel

Lisatud 3941 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
P (Tühistati kasutaja Sals104 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi KrattBot.)
}}
'''Virunurme''' ([[18. sajand]]i kaartidel ''Wirronurm'') on [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]].
1424. aastal Wirenurme, 1533. aastal Wirenurm (küla), 1796. aastal Wirronurm.
Küla oli olemas juba 15. sajandil, 1424 või 1426 andis [[Kärkna klooster]] Virunurme küla [[Saksa ordu|Saksa ordule]]. Hiljem kuulus küla [[Püssi mõis|Püssi mõisa]] alla.
 
==Metsavendade memoriaal==
 
11. septembril 2004. aastal avati Virunurme külas Metsavendade Memoriaalis mälestustahvlid 165 Ida-Virumaal hukkunud metsavenna nimega ning metsavendade punker. Ürituse korraldasid Alutaguse Memento ja Kaitseliidu Alutaguse malev. Memoriaal püstitati 2003. aasta suvel, mis 2004. aastal täienes nimetahvlitega. 8. jaanuaril 1945. aaastal toimus memoriaali lähedal lahing metsavendade ja haarangule tulnud NKVD üksuse vahel. Sel ajal oli Virunurme metsas kaks punkrit. Ühes varjasid ennast nooremleitnant Kalju Toome ja vanemseersant Albert Nurk. Teises punkris soomepoisid Haukka lüürerühma Lüganuse grupi liikmed korpraali Vello Saksen (varjunimega Sahk), Evald Soomer (varjunimega Saare), Heino Muda (varjunimega Ants Mägar) ja Hans Valter Kaljurand, (varjunimega Liivalaid) ning Omakaitse mees Ernst Ranne (hüüdnimedega Ärni ja Ranne-papi). Leides soomepoiste punkri tühjana, suundus NKVD teise punkri juurde. Haarangu hetkel juhtusid soomepoisid olema Nurka ja Toome punkris, arvatavasti tähistati Toome sünnipäeva. Nähes ründajaid, avati punkrist tuli. Järgnenud lahingus said Toome ja Nurk surma (2002. aastal väljakaevamisel selgus et punkrisse oli visatud granaate korstna kaudu, sellele viitas purunenud punkriahi), Saksen suri saadud haavadesse mõni tund hiljem. Soomer arreteeriti ja tal ambuteeriti samal päeval Rakveres Punaarmee haiglas parem käsi kuni küünarliigeseni. Soomer leiti pooduna ennast 16. jaanuaril. Lahingust pääsesid eluga Kaljurand, Muda ja Ranne. Kaljurand oli parasjagu teel punkrisse kui nägi metsas ründajaid ja kuna tal ei olnud relva kaasas, siis otsustas põgeneda. Muda ja Ranne olid sel hetkel samuti kusagil eemal ja põgenesid lahingumüra kuuldes. Kõik kolm meest hiljem siiski arreteeriti. Kaljurand oli olnud EV ajal politseinik ning sõja alguses teenis Saksa armees ning tegeles eestlaste ülevedamisega Soome. Sai Soomes luuraja väljaõppe ning saabus Eestisse 1944.aaasta juulis. Kaljurannal õnnestus ennast pärast haarangut varjata kuni 26.02.1946. aastani, tänu sellele et ta kandis naiste rõivaid. Talle mõisteti 15+5. Heino Muda sattus Soome Evald Soomeri kutsel – nad olid sugulased ja Soomeri ülesandeks oli Eestist mehi värvata. Heino Muda oli Soomes eriväljaõppel Staffani saarel kus omandas luuraja-radisti eriala. Muda naases Eestisse koos teiste Haukka meestega 1944. aasta juulis. Pärast haarangust pääsemist varjas ta ennast kuni 1947. aastani ning siis lubati talle amnestiat, kuid arreteeriti Rakveres mõned nädalad hiljem. Kohtuistungil mõisteti talle 20+5, millest istus ära 9 aastat algul Komi ANSV-s Sõktõvkari lähedal, hiljem Karaganda lähistel. Vello Saksenist mobiliseeriti 1941. aastal Punaarmeesse, kuid [[Velikije Luki lahing|Velikie Luki lahingutes]] läks sakslaste poolele üle ja 1943. aasta oktoobris liitus Soome armeega. Punkrite asukohad näitas NKVD-le kätte arvatavasti Virunurme metsavaht,keda oli eelmisel päeval põhjalikult üle kuulatud ja piinatud. Metsavaht arreteeriti 14.01.1945. aastal ning talle mõisteti 15+5.
 
==Nime päritolust==
"Viru" tähendussisu kohanimedes ei ole selge. Selles külanimes võib see olla päritolu näitav täiend. L. Kettunen on Virumaa puhul pidanud võimalikeks vasteteks isikunime *Viroi (*Viiroi), virukas ’suur, tugev’ ja viru ’keeris, veekeeris’, kuid Viru-osist on peetud ka laenuks [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltest]]. Nii V. Lõugas kui ka R. Grünthal – viimaselt on pikem ülevaade Viru etümoloogiast – on pidanud sõna laenamist balti või germaani keeltest tõenäolisimaks. Laenu taustal on algkeeltes sõna tähenduses ’mees’.
 
Küla on kuulunud [[Lüganuse kihelkond]]a.
495

muudatust