Mustjõe raudteepeatus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
sisu
1. rida:
[[Pilt:Mustjõe raudteepeatuse vanad perroonid, 6. august 2011.jpg|thumb|Mustjõe raudteepeatuse vanad perroonid (2011)]]
[[Pilt:Mustjõe hapnikuvabrik 2011.jpg|thumb|Endine Mustjõe hapnikuvabrik raudteepeatuse juures (2011)]]
 
'''Mustjõe raudteepeatus''' on [[raudteepeatus]] Anija vallas [[Mustjõe]] külas, [[Tallinn]]ast 48 km kaugusel.
 
Mustjõel onasub kaks 30-meetrist [[perroon]]i. Sisenemine ja väljumine toimub rongi C-ala kaudu.
Peatus kanti esmakordselt topograafilisele kaardile aastast 1935. Toona jäi see [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse valda]]. Peatus avati taas aastal [[1978]] seoses [[Elektriraudtee AS|elektriraudtee]] laiendamisega [[Aegviidu|Aegviiduni]], mil see jäi [[Aegviidu külanõukogu]] territooriumile.
 
Mustjõel on kaks 30-meetrist [[perroon]]i. Sisenemine ja väljumine toimub rongi C-ala kaudu.
Seoses üleminekuga madalatele rongidele rajati Mustjõele uued perroonid.
 
Rong sõidab [[Balti jaam]]ast Mustjõele umbes 43 minutit. Mustjõel peatuvad vaid [[Tallinna–Aegviidu raudteeliin|Tallinna–Aegviidu tavaliini]] elektrirongid, kokku peatub Mustjõel umbes 17 reisirongi päevas. Piletihinnalt kuulub peatus IV tsooni.<ref>http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf</ref>
 
==Ajalugu==
Küla ja raudteepeatus on nime saanud küla läheduses voolava [[Jägala jõgi|Jägala jõe]] lisajõe [[Mustjõgi (Jägala)|Mustjõe]] järgi. Peatuse juures on säilinud hapnikuvabriku hooned.
Peatus kanti esmakordselt topograafilisele kaardile aastast 1935. Toona jäi see [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse valda]]. Peatus avati taas aastal [[1978]] seoses [[Elektriraudtee AS|elektriraudtee]] laiendamisega [[Aegviidu|Aegviiduni]], mil see jäi [[Aegviidu külanõukogu]] territooriumile.
 
1985. aastal rajati seoses Tallinn–Tapa raudtee teise peatee ehitamisega Mustjõe jaamast 3 km pikkune harutee liivakarjäärini, mis demonteeriti mõned aastad hiljem.<ref>Jüri Loog. "125 aastat raudteid Eestis". Tallinn, 1997.</ref>
 
Küla ja raudteepeatus on nime saanud küla läheduses voolava [[Jägala jõgi|Jägala jõe]] lisajõe [[Mustjõgi (Jägala)|Mustjõe]] järgi. Peatuse juures on tänaseni säilinud hapnikuvabriku hooned.
 
==Jaamahoone==