Maa hõlmas [[Balkani poolsaar]]e lõunaosa [[Mandri-Kreeka]], [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saared ([[Küklaadid]], [[Sporaadid]]) ja [[Väike-Aasia]] lääneranniku. Balkani harumäestikud jagavad Mandri- ehk Balkani-Kreeka kolmeks põhialaks: [[Põhja-Kreeka]], [[Kesk-Kreeka]] ja [[Lõuna-Kreeka]].
[[Põhja-Kreeka]]s on kaks ajaloolist maakonda, läänes [[Epeiros]] ja idas [[Tessaalia]], mida lahutab [[Pindos]]e mäestik. Põhja-Kreekat Kesk-Kreekaga ühendab [[Termopüülid]]e kitsastee.
[[Kesk-Kreeka]]sse kuulusid ajaloolised maakonnad: idas [[Atika]], keskusega [[Ateena]]; sellest loodes [[Boiootia]], keskusega [[Teeba (Kreeka)|Teeba]]; läänes [[Fookis]], mille maa-alal asus [[Delfi]] püha territoorium [[Apolloni tempel|Apolloni templi]] ja ülekreekalise [[Delfi oraakel|Delfi oraakliga]]; põhjas [[Doris]] ja [[Lokris]] (mis koosnes kahest eraldi osast – [[Opuntia Lokris]] ja [[Ozolia Lokris]]est); läänes [[Aitoolia]] ja [[Akarnaania]]. Kesk-Kreekat ühendab Lõuna-Kreeka ehk [[Peloponnesos]]ega, [[Kórinthose maakitsus]] ehk [[Isthmose maakitsus]].
[[Lõuna-Kreeka]]s ehk Peloponnesoses olid ajaloolised maakonnad: põhjas [[Ahhaia]], läänes [[Elis]], kirdes [[Argolis]], keskosas [[Arkaadia]], edelas [[Messeenia]] ja kagus [[Lakoonika]].
{{commonskat|Category:Regions of ancient Greece|Vana-Kreeka ajaloolised piirkonnad}}
