Bartolomeo Rastrelli: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Rastrelli.jpg|thumb|250 px|Fransesco Fransesco Bartolomeo rastrelli Rastrelli kunstnik [[Lucas Conrad Pfanzelt]]i või [[Aleksei Antropov]]i õlimaalil 1750.-60. aastaist.]]

'''Francesco Bartalameo Rastrelli''' (vene keeles: Франче́ско Бартоломе́о (Варфоломе́й Варфоломе́евич) Растре́лли), kes on sündinud (1700. aastal Pariisis[[Pariis]] - suri 1771. aasta [[Sankt-PeterburisPeterburg]]). Prantsusmaal[[Prantsusmaa]]l sündinud [[Itaalia]] päritolu arhidekt[[arhitekt]], kes töötas suurema osa oma elust Venemaal[[Venemaa]]l, tsaari[[tsaar]]i teenistuses Vene keisririigi pealinnas, SantSankt-PeterburisPeterburgis. Linnas, mis jäi kaheks sajandiks Vene Keisririigi pealinnaks ja, mida tänasel päevalgi tunneme maailma ühte olulisemat kunsti- ja kultuurikeskust. Tänu tsaar [[Peeter I]], kes linna 1703. aastal rajas ja, kelle rafineeritud maitsele said seal tööd nii paljudki tuntud läanest pärit arhidektidarhitektid, skulptorid[[skulptor]]id ja kunstnikud[[kunstnik]]ud — sealt ka linnale omistatud hüüdnimi "Pōhjamaine [[Veneetsia]]".<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=World Heritage of Russia|aasta=2012|koht=|kirjastus=New Elite Publishing House|lehekülg=}}</ref> Viimaste skulptor/arhidektiarhitekti hulka kuulub ka Rastrelli isa, [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Carlo_Bartolomeo_Rastrelli Bartolomeo Carlo Rastrelli]. Enne teda veel töötas tsaari teenistuses prantslasest [[insener]] [http://www.saint-petersburg.com/famous-people/joseph-gaspard-lambert-de-guerin/ Joseph Lambert de Guerin], arhidektarhitekt [[Domenico Trezzini]], kes rajasid võimsa [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Saints_Peter_and_Paul_Cathedral,_Saint_Petersburg Peeter ja Pauli katedrali], mis sai [[Romanovid|Romanovite dünastia matmispaigaks]]. <ref name=":1" /> Sinna tuli veel kuulsaid nimesid kuid üks, mis kindel, viimaseks suureks [[barokk]]-ajastu arhidektiksarhitektiks Venemaal on nimetatud, [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Francesco_Bartolomeo_Rastrelli F.B. Rastrellit], kes lõi palju suuri ja olulisi hooneid sh [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Winter_Palace [Talvepalee]], [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Catherine_Palace Katariina loss], [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Rundāle_Palace Rundāle palee (Lätis)] ja ka Eestis oleva [[Ahja mõis|Ahja mõisa]]. Ta kombineeris osavalt kokku [[rokokoo]] elemendid vene traditsiooniliste elementidega luues mitmevärviliimitmevärvilisi dekoratiivseid ornamente kōigidelekōikidele tema loodud rikalikultrikkalikult kaunistatud fasaadidele[[fassaad]]idele.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Andrei D. Sarabianov|url=https://www.britannica.com/biography/Bartolomeo-Francesco-Rastrelli|pealkiri=Bartolomeo Francesco Rastrelli|väljaanne=Britanica|aeg=|vaadatud=}}</ref> Rastrelli üheks järgmiseks oluliseks projektiks sai [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Smolny_Convent SmolniSmolnõi klooster] (1748-1764). Nimelt tahtnud [[keisrinna]] ise hakata nunnaks[[nunn]]aks ja tellis töö arhidektiltarhitektilt. SmolnöiSmolnõi kloostri kirik PeterburisPeterburgis kuna keisrinna oli ise otsustanud nunnaks hakata. <ref name=":3" />

Itaalia päritolu Rastrelli kolis Sankt-Peterburgi aastal 1716 koos oma skulptorist isaga, Bartolomeo Carlo Rastrelliga (1675 Firenze - 1744 Sankt-Peterburg) tsaar Peeter I kutsel. Rastrelli töötab esimesed viis aastat Venemaal koos oma isaga. Nad kujundavad koos vene kuulsate aristrokraatide[[aristokraat]]ide paleede interjöre.<ref name=":0" /> Peagi, 1721. aastal hakkab Rastrelli iseseisva arhidektinaarhitektina. Esimeste tööde seas Moldaavia printsi, [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Dimitrie_Cantemir Dmitrie Cantemir] , kellele projekteeris residentsi [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Millionnaya_Street Millionnaja tänavale] Sankt-PeterburisPeterburgis.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=http://www.saint-petersburg.com/famous-people/francesco-rastrelli/|pealkiri=Francesco Bartolomeo Rastrelli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>

Tema karjäär saab hoo sisse umbes kümekondkümmekond aastat hiljem, mil ta hakkab tööle keisrinna [[Anna Ivanovna|Anna Joanovna]] <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Imants Lancmanis|pealkiri=Rundale Palace|aasta=2001|koht=Rundale|kirjastus=Rundale, Rundāle Palace Muséum|lehekülg=}}</ref> soositud [[Kuramaa]] valitseja [[Ernst Johann von Biron]] heals.<ref name=":2" /> Pälvib ka keisrinna usalduse ja asub moderniseerima praegust [[Peterburi|Sankt-PeterburiPeterburgi]] peatänavat, [[Nevski prospekt|Nevski prospekti]]. <ref name=":3" /> Koheselt peale seda saadeti ta praegusesse [[Läti|Lõuna-Lätis]] [[Zemgale]] maakonnas asuvasse Kura hertsogile, [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Ernst_Johann_von_Biron Ernst Johann von Bironile] suveresidentsi [[Rundāle loss|Rundāle paleed]] (1736-1740). Rundāle paleed projekteerides tuli tal seista vastamisi esimeste suurte raskustega. Esiteks ei olnud seal ei ehitusmaterjali, ei töötegijaid. Teiseks ei viinud sinna isegi mitte korralikku teed. Probleemi lahendas ta oskuslikult. Võttis kasutusele kohaliku, Zemgale maakonna, kõrgekvaliteediga [[savi]]. Veel kive sai ta vana lossi lammutamisest. Vajalikud inimesed tuli tal aga kohale tuua Venemaalt. Nii oligi Rundāle paleed ehk Kuramaal, Vene Keisririigi provintsialal 1735-ndaks aastaks toimetamas rohkem kui 200 inimest. 1736. aastal tegi ta lõpuks kavandi ja [[Rundāle loss|Rundāle palee]] eeskujuks saigi [[Versailles' loss|Versailles’i loss]]. <ref name=":2" /> Ta ehitas [[Ernst Johann von Biron|Ernst Johann von Bironile]] veel ühe palee, [[Jelgava loss|Jelgava lossi]].(1738-40). Sellest ajast sai ta Keisriõukonna peaarhidektikspeaarhitektiks.<ref name=":3" /> Peale keisrinna [[Anna Ivanovna|Anna Joanovna]] surma 1940,. aastal vabastatakse ka [[Ernst Johann von Biron]] ametist ja [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Francesco_Bartolomeo_Rastrelli Rastrelli] naaseb tagasi [[Peterburi]]. Seal juba ootavad teda uued projektid. [[Ivan VI|Ivan Vi]] ema, regent [[Anna Leopoldovna]], suveaiad. 1744. aastal sai ta tellimuse keisrinna [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_of_Russia Elisabetilt] ehitada [[Kiiev|Kiievisse]] suveresidents, [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Mariyinsky_Palace Mariinskii palee]. Samuti 1755. aastal alustati [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Peterhof_Palace Peterhofi] renoveerimistöödega, kus ka [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Francesco_Bartolomeo_Rastrelli Rastrelli] innukalt osales.