Jüri Arrak: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 2115 baiti ,  1 aasta eest
P
Tühistati kasutaja 193.40.110.50 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand.
Resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 193.40.110.50 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand.)
Märgis: Tühistamine
[[Pilt:Arrak Jüri.IMG 3066.JPG|thumb|Jüri Arrak Balti Raamatumessil 6. mail 2010|2293x2293px]]
'''Jüri Arrak''' (sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1936]] [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] [[maalikunstnik]] ja [[graafik (kunstnik)|graafik]]. Ta on harrastanud ka [[metallikunstnik|metallehistööd]] ja olnud [[filmikunstnik]].
A vot ryan nüd sa ei teagi
 
http://jyriarrak.com/
 
<br />
 
==Elulugu==
[[Pilt:Jüri Arrak 1981.jpg|pisi|Jüri Arrak 1981. aastal]]
Ta sündis teenistuja perekonnas; [[Henno Arrak]]u poolvend, olnud abielus [[Urve Arrak]]uga. Lõpetas [[1955]] [[Tallinna Mäetehnikum]]i, õppis aastast [[1961]] [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis]], lõpetas selle [[1966]] [[metallehistöö]] erialal.
 
Töötas [[Tallinna Metallitoodete Tehas]]e kunstnikuna ja [[1968]]–[[1969]] [[Tallinnfilm]]i [[lavastuskunstnik]]una; aastast 1969 [[vabakunstnik]]. Eesti NSV [[teeneline kunstnik]] ([[1988]]). Aastast 1969 [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti kunstnike liidu]] liige. 1996. aastal oli ta [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]].
 
==Looming==
Kuulunud rühmitusse [[ANK '64]]. Hakkas juba üliõpilasena metallehistöö kõrval viljelema [[maalikunst]]i ja [[graafika]]t. Varastes [[maal]]ides ja [[estamp]]ides on kujundid tasapinnalised ("Saabumine võõrasse jaama", [[1970]], erakogu, Tallinn; "Kentauride võitlus lapiitidega" [[1972]]), hilisemais on muutunud ruumiliseks. Tema jutustav maailm on [[paradoks]]aalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Looming on jutustav, lähtub kultuuritraditsioonist. Arrak kasutab [[arhetüüp]]e, muudab ja [[paroodia|parodeerib]] pühaks peetud [[müüt|müüdi]]tõlgendusi ning pakub uusi ("Europe lahkumine", [[1975]]; "Jüri võitlus lohega", [[1979]]; "Kandjad", [[1980]]; "Inimesed esemetega", [[1985]], [[Eesti Kunsti Investeerimise Fond]]).
 
Kunstniku kujutlusvõime loob suure sisendusjõuga ootamatuid nägemusi ("Tsirkus", [[1977]], [[Eesti Kunsti Muuseum]]; "Tornide linn", [[1979]]; "Pasunapuhuja", [[1980]]; "Müüritrepil", [[1981]], Eesti Kunsti Muuseum; "Hunt kuldse kepiga", [[1983]]; "Pillipuhuja", [[1985]], erakogu, Tallinn).
 
Arraku maale on kasutatud ansambli [[Metsatöll]] albumikujundustes.
 
[[Pilt:Laaneots kohtumas presidendiga.jpg|pisi|[[Eesti Vabariigi president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] kinkimas [[kindral]] [[Ants Laaneots]]ale Jüri Arraku teost]]
134

muudatust