Redaktsioon: 28. veebruar 2017, kell 12:03 redigeeri 194.150.65.174 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. november 2020, kell 10:51 redigeeri eemalda LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3544 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Carnot cycle p-V diagram.svg\|pisi\|450px\|Carnot' ringprotsessi kujutav rõhu ''p'' ja ruumala ''V'' diagramm: <br />'''1-2''' gaas paisub isotermiliselt (muutumatul temperatuuril) ja soojeneb; <br />'''2-3''' gaas paisub adiabaatiliselt (gaasi siseenergia ei muutu) ja jahtub; <br />'''3-4''' isotermilisel kokkusurumisel annab gaas soojust ära; <br />'''4-1''' adiabaatilisel kokkusurumisel gaasi temperatuur tõuseb]] ~~{{ToimetaAeg\|kuu=jaanuar\|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}~~ '''Carnot' tsükkel''' ehk '''Carnot' ringprotsess''' koosneb isotermilisest paisumisest-töötav keha on kokkupuutes soojusallikaga, mille absoluutne temp. on T1 ja saab sellelt soojushulga Q1. Adiabaatilisest paisumisest töötav keha teeb oma siseenergia arvel tööd ning jahutab jahutaja temp-ni T2. Isotermilisest kokkusurumisest töötav keha annab Temp-l T2 jahutajale soojushulga Q2. Adiabaatilisest kokkusurutud keha temp. tõuseb uuesti soojusallika temp.-ni '''Carnot' tsükkel''' ehk '''Carnot' ringprotsess''' on pöörduv [[termodünaamika \|termodünaamiline]] protsess, mis koosneb kahest [[isotermiline protsess \|isotermilisest protsessist]] ja kahest [[adiabaatiline protsess \|adiabaatilisest protsessist]]: Carnot' tsükkel on teoreetiline termodünaamika tsükkel mis on välja pakutud [[Nicolas Léonard Sadi Carnot]]' poolt aastal 1824 ja laiendatud Benoit Paul Émile Clapeyron`i poolt aastatel 1830 ja 1840. See on kõige tõhusam tsükkel termaalse energia tööks teisendamiseks, või vastupidi, luues temperatuuride vahe (N: külmutusseade) tehes teatud hulgal tööd. 1) isotermilisel paisumisel on töökeha (nt [[ideaalne gaas]]) kokkupuutes soojusallikaga, mille absoluutne temperatuur on ''T''<sub>1</sub>, ja saab sellelt soojushulga ''Q''<sub>1</sub>; 2) adiabaatilisel paisumisel teeb töökeha oma siseenergia arvel tööd ning jahtub jahutaja temperatuurini ''T''<sub>2</sub>; 3) isotermilisel kokkusurumisel annab töökeha temperatuuril ''T''<sub>2</sub> jahutajale soojushulga ''Q''<sub>2</sub>; 4) adiabaatilisel kokkusurumisel keha temperatuur tõuseb uuesti soojusallika temperatuurini. Carnot' tsükkel on termodünaamiline [[ringprotsess]], mida kirjeldas [[soojusmasin]]a tööd analüüsides [[Nicolas Léonard Sadi Carnot]]' aastal 1824 ning laiendas [[Émile Clapeyron]] aastatel 1830 ja 1840. Carnot' ringprotsessi [[kasutegur]] <math>\eta</math> ei sõltu töökeha omadustest, vaid ainult soojusallika temperatuurist <math>T_1</math> ja jahutaja temperatuurist <math>T_2</math>: :<math>\eta = 1-\frac{T_2}{T_1}</math>. See Carnot’ teoreemina tuntud seos määrab soojusjõumasina kasuteguri suurima teoreetiliselt võimaliku väärtuse. Mida suurem on erinevus soojusallika temperatuuri ja jahutaja temperatuuri vahel, seda kõrgem on kasutegur – seda suurem osa protsessi juhitud soojushulgast muudetakse ringprotsessis mehaaniliseks tööks ning seda väiksem soojushulk antakse üle jahutajale. Ringprotsessi juhitav soojushulk muutuks täielikult mehaaniliseks tööks ainult juhul, kui jahutaja temperatuur <math>T_2</math> oleks 0 [[kelvin\|K]], mis pole aga võimalik.<ref name="CR">[https://docplayer.gr/41282099-Soojusfuusika-alused-tehniline-termodunaamika-soojuslabikanne-andres-talvari.html Andres Talvari. Soojusfüüsika alused, alajaotis 42]</ref> Kui vaadeldav protsess toimub vastassuunas, nimetatakse seda pöördringprotsessiks. Sellel protsessil rajaneb mitmesuguste jahutus- ja külmutusseadmete ning [[soojuspump]]ade töö. == Viited == {{Viited}} == Vaata ka == * [[Ringprotsess]] == Välislingid == *[https://www.ioc.ee/~kalda/ipho/Soojusmasinad.pdf Soojusmasinad, adiabaatilised protsessid ja adiabaatiline invariant – Carnot’ tsükkel] [[Kategooria:Termodünaamika]]

Carnot' tsükkel: erinevus redaktsioonide vahel