Erinevus lehekülje "Karl IV" redaktsioonide vahel

Lisatud 1141 baiti ,  2 kuu eest
resümee puudub
 
Václavi isa oli [[Luksemburgi dünastia]]st Johann I (Pime), ka [[Böömimaa Johann I]] ja Jan Pime, Jan Lucemburský (1296–1346), [[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi krahv]] 1313–1346, [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrch VII]] poeg, 1310. aastast alates [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa kuningas]]. Ema, [[Eliška Přemyslovna]] (1292–1330) oli [[Přemysliidid]]e dünastiast, viimase Böömimaa kuninga [[Václav III]] (1289–1306) õde.
 
Pärast Václav III surma esindasid tema õed [[Anna Přemyslovna|Anna]] ja [[Eliška Přemyslovna|Eliška]] seaduslikku Přemysliidide liini [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa troonil]]. Kuigi Tšehhi aadelkond eelistas pärijana näha Anna abikaasat [[Heinrich VI (Kärnten)|Kärnteni Heinrichi]], surus [[Albrecht I (Saksa kuningas)|Saksa kuningas Albrecht I]] peale oma poega [[Rudolf I (Böömimaa)|Rudolfi]]. Rudolf I (valitsusaeg 1306–1307) suri aasta pärast troonile tõusmist ning Tšehhi kroon läks Heinrichile (võimul 1307–1310), kuid ta oli ebapopulaarne. Viimaks pöördusid nii kirik kui ka aadelkond [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] poole, kes oli olnud 1308. aastal toimunud Albrechti mõrvast saati olnud Saksa kuningas. Lisaks oli [[Mainzi peapiiskop]] olnud Václav II kantsler. Pärast keerukaid läbirääkimisi oli Eliška Přemyslovna nõus abielluma Heinrich VII-a poja Johanniga. Kärnteni Heinrich lahkus 1310. aastal Prahast ning [[Luksemburgi Johann]] (tšehhipäraselt ''Jan Pime'') krooniti [[Böömimaa valitsejate loend|Tšehhi kuningaks]].
 
Karl IV-l olid isa Johann I esimesest abielust Eliška Přemyslovnaga, õed: [[Baieri hertsogkond|Alam-Baieri]] hertsoginna Margaret (1313–1341) ja [[Böömimaa Jutta]] (keda Prantsusmaal Bonne'iks nimetati) (1315–1349), [[Normandia hertsogkond|Normandia]] [[hertsog]]i [[Jean II (Prantsusmaa)|Jean II]] abikaasa ning [[Johann Heinrich (Luksemburg)|Johann Heinrich]] (1322–1375), [[Tirooli krahvkond|Tirooli krahv]] (1335–1341) ja [[Morava]] [[markkrahv]] (1349–1375), [[Böömimaa Anna]] (1323–1338), [[Austria hertsogkond|Austria]] hertsoginna. Isa, Johann I teisest abielust [[Bourbonid|Bourboni]] Beatricega, olid tal poolvend, [[Böömimaa Wenceslaus]] (1337–1383), [[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi krahv]] (1353–1383).
Nooruse veetis Václav, oma ristisa [[Kapetingide dünastia]]st [[Prantsusmaa]] kuninga ([[1322]]–[[1328]]) [[Charles IV]] õukonnas. Tema õpetajaks oli tulevane [[Rooma paavst]] [[Clemens IV]].
 
Valitsemist alustas taKarl isa valduste asevalitsejana [[Põhja-Itaalia]]s, 1334. aastast aga juba [[Morava]] [[markkrahv]]ina. [[1339]]. aastal kaotas ta isa Johann I lahingus nägemise ja Karl asus valitsema koos isaga valduste üle. 1342. aastal toetas Karl oma venda [[Johann Heinrich (Luksemburg)|Johann Heinrich]]it vastasseisus [[Saksa-Rooma keiser]] [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]]-iga. 10. veebruaril 1342 abiellus Ludwig IV poeg, [[Ludwig V (Baieri)|Ludwig V]] Tirooli krahvinna Margarethega, et omandada selle valdused Wittelsbachi perekonnale; kuid krahvinna ei olnud veel lahutatud oma eelmisest abikaasast, [[Luksemburgi dünastia]] vürstist [[Johann Heinrich (Luksemburg)|Johann Heinrichist]]. Aasta varem oli Margarethe oma abikaasa Tiroolist välja saatnud. Wittelsbachid suutsid saavutada kohalike Tirooli aadlike toetuse neile arvukalt [[privileeg]]e andes.
==Böömimaa kuningana==
[[File:Kingdom of Bohemia in 14th Century (German).jpg|pisi|left|Tšehhi kuningriigi alad 14. sajandil]]
==Saksa kuningana==
[[File:HRR 14Jh.jpg|thumb|right|Püha Rooma riik Karl IV valitsemise ajal{{legend|#ca9233|[[Habsburgid]]}}{{legend|#a482be|[[Luksemburgid]]}}{{legend|#b1c35f|[[Wittelsbachid]]}}]]
[[1346]]. aastal valiti Karl, [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]] ning ta osales [[Prantsuse kuningas|Prantsuse kuninga]] [[Philippe VI]] kutsel [[Saja-aastane sõda|sõjas]] [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] [[Inglismaa kuningas|kuninga]] [[Edward III]] vastu. [[1346]]. aastal [[Crècy lahing]]us hukkus ta isa, Johann I.
[[1347]]. aastal valiti Karl, [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]]. 1349. aastal oli [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|Saksa vastukuninga]]ks [[Günther von Schwarzburg]] (1304–1349). Günther oli olnud keiser [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] ustav liitlane ning peale tolle surma proovis ta [[Wittelsbachid]]e juhtimisel koos mõningate teiste Saksa vürstidega vastu seista kuningas Karl IV-le, kuid ebaõnnestunult. Ta sai Karli käest lüüa ning pidi oma taotlustest loobuma.
 
[[1347]]. aastal valiti Karl, [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]]. 1349. aastal oli [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|Saksa vastukuninga]]ks [[Günther von Schwarzburg]] (1304–1349). Günther oli olnud keiser [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] ustav liitlane ning peale tolle surma proovis ta [[Wittelsbachid]]e juhtimisel koos mõningate teiste Saksa vürstidega vastu seista kuningas Karl IV-le, kuid ebaõnnestunult. Ta sai Karli käest lüüa ning pidi oma taotlustest loobuma.
 
1349. aastal sõlmis ta [[Wittelsbachid]]ega dünastilise liidu ja abiellus [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürstkonna]] valitseja [[Rudolf II (Pfalz)|Rudolf II]] tütre Annaga.
==Saksa-Rooma keisrina==
Karl IV, Böömi kuningana [[Karel I]], [[Roomlaste kuningas|Roomlaste kuningaks]] ja krooniti aastal 1355 [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Kui Karel I Saksa-Rooma keisriks sai, siis sai Tšehhist Saksa-Rooma keskus. Samal ajal tekkis tšehhide, kes moodustasid peamiselt alamkihi, valitsevate sakslaste vastu vaen. Karel I liidendas oma pärusvaldustega ([[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi krahvkonna]] ja Tšehhi kuningriigiga) [[Sileesia]], [[Brandenburgi mark#Luksemburgid|Brandenburg]]i, osa [[Saksimaast]], [[Tüüring]]ist ja [[Alam-Lausitz]]ist.
{{vaata|Ülem-Sileesia}}, ''[[Alam-Sileesia]]''
==1356. aasta Kuldbulla==
Karl IV andis [[1356]]. aastal välja [[KuldbullaRiigipäev (Saksa-Rooma riik)|Riigipäev]]al kinnitatud [[1356. aasta kuldbulla]] (''Kaiserliches Rechtsbuch''), mis määras kindlaks Saksa-Rooma keisririigi keisrite valimise korra ja andis eriprivileegid [[kuurvürst]]idele, samas [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürstkonna]] omandamine andis Tšehhi kuningriigile kaks häält Saksa-Rooma keisri [[Kuurvürst|valimiskogus]]. Kuldbulla väljakuulutamine Nürnbergi riigipäeval defineeris rohkem kui neljasajaks aastaks Saksa-Rooma riigi põhiseadusliku struktuuri.
 
Keiser Karl IV eraldas aastal 1361 [[Burgundia kuningriik|Burgundia kuningriigist]] [[Savoia krahvkond|Savoia krahvkonna]].
67 155

muudatust