Roomlaste kuningas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
 
2. rida:
'''Roomlaste kuningas''' ([[ladina keel]]es ''Romanorum Rex'', [[saksa keel]]es ''Römisch-deutscher König'') oli nimetus, mida omistasid endale [[Saksa kuningas|Saksa kuningad]] alates [[Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich II]]-st (valitses 1002–1024), viidates [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]] kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
 
See tiitel viitas isikule, kelle vürstid olid Saksa kuningaks valinud, kuid kes ei olnud veel ametlikult [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]] kroonitud.
 
Nimetus tekkis vastusena mõistele 'sakslaste kuningas' (''rex teutonicum''), mida kasutasid paavstid, viidates sellele, et tegu on kaugelt põhjast pärit võõramaalasega, kel pole tegelikult õigust valitseda varem [[Rooma impeeriumileimpeerium]]ile kuulunud alasid, veel vähem kanda keisrikrooni[[Keiser|keisri]][[Kroon|kroon]]i.
 
Roomlaste kuninga nimetus püsis kuni 16. sajandini, mil keisrid nõustusid end tihedamalt tärkava saksa rahvuslusega siduma. Kohati kasutati seda arhailist nimetust ka hiljem. [[Napoleon]]i poega ja pärijat (tulevast [[Napoleon II]]) nimetati Rooma kuningaks (Roi de Rome).
 
Roomlaste kuninga nimetus püsis kuni 16. sajandini, mil keisrid nõustusid end tihedamalt tärkava saksa rahvuslusega siduma. Kohati kasutati seda [[Arhaism|arhailist]] nimetust ka hiljem. [[Napoleon]]i poega ja pärijat (tulevast [[Napoleon II]]) nimetati Rooma kuningaks (Roi de Rome).
== Vaata ka ==
*[[Saksa-Rooma keiser]]
[[Kategooria:Tiitlid]]
[[Kategooria:Saksa-Rooma keisrid ja Saksa kuningad| ]]