Erinevus lehekülje "Karl IV" redaktsioonide vahel

Lisatud 791 baiti ,  2 kuu eest
resümee puudub
{{See artikkel| räägib Saksa-Rooma keisrist, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata [[Karl IV (täpsustus)]]}}
[[Pilt:Charles IV. 2003-12-24.jpg|thumb|Karl IV monument [[Praha]] [[Staré město]]s [[Karli sild|Karli silla]] juures]]
'''Karl IV''' (sündinud Wenceslaus (Václav) [[14. mai]] [[1316]] [[Praha]] – [[29. november]] [[1378]] Praha) oli [[Luksemburgi dünastia]]st pärinev [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] ja [[Tšehhi kuningriik|Böömi]] kuningas (tšehhipäraselt '''Karel I''').
 
Keiser Karl IV valitsemisaega on peetud [[Luksemburgid]]e [[apogee]] [[kulminatsioon]]iks ja [[ekspansioon]]i tipuks.
== Päritolu ==
Václavi isa oli [[Luksemburgi dünastia]]st Johann I (Pime), ka [[Böömimaa Johann I]] ja Jan Pime, Jan Lucemburský (1296–1346), [[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi krahv]] 1313–1346, [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrch VII]] poeg, 1310. aastast alates [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa kuningas]]. Ema, [[Eliška Přemyslovna]] (1292–1330) oli [[Přemysliidid]]e dünastiast, viimase Böömimaa kuninga [[Václav III]] (1289–1306) õde. Keiser Karl IV valitsemisaega on peetud Luksemburgide apogee kulminatsiooniks ja ekspansiooni tipuks.
 
Pärast Václav III surma esindasid tema õed [[Anna Přemyslovna|Anna]] ja [[Eliška Přemyslovna|Eliška]] seaduslikku Přemysliidide liini [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa troonil]]. Kuigi Tšehhi aadelkond eelistas pärijana näha Anna abikaasat [[Heinrich VI (Kärnten)|Kärnteni Heinrichi]], surus [[Albrecht I (Saksa kuningas)|Saksa kuningas Albrecht I]] peale oma poega [[Rudolf I (Böömimaa)|Rudolfi]]. Rudolf I (valitsusaeg 1306–1307) suri aasta pärast troonile tõusmist ning Tšehhi kroon läks Heinrichile (võimul 1307–1310), kuid ta oli ebapopulaarne. Viimaks pöördusid nii kirik kui ka aadelkond [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] poole, kes oli olnud 1308. aastal toimunud Albrechti mõrvast saati olnud Saksa kuningas. Lisaks oli [[Mainzi peapiiskop]] olnud Václav II kantsler. Pärast keerukaid läbirääkimisi oli Eliška Přemyslovna nõus abielluma HeinrichiHeinrich VII-a poja Johanniga. Kärnteni Heinrich lahkus 1310. aastal Prahast ning aasta hiljem krooniti [[Luksemburgi Johann von Luksemburg]] (tšehhipäraselt ''Jan Pime'') krooniti [[Böömimaa valitsejate loend|Tšehhi kuningaks]].
 
Karl IV-l olid isa Johann I esimesest abielust Eliška Přemyslovnaga, õed: [[Baieri hertsogkond|Alam-Baieri]] hertsoginna Margaret (1313–1341) ja [[Böömimaa Jutta]] (keda Prantsusmaal Bonne'iks nimetati) (1315–1349), [[Normandia hertsogkond|Normandia]] [[hertsog]]i [[Jean II (Prantsusmaa)|Jean II]] abikaasa ning [[Johann Heinrich (Luksemburg)|Johann Heinrich]] (1322–1375), [[Tirooli krahvkond|Tirooli krahv]] (1335–1341) ja [[Morava]] [[markkrahv]] (1349–1375), [[Böömimaa Anna]] (1323–1338), [[Austria hertsogkond|Austria]] hertsoginna. Isa, Johann I teisest abielust [[Bourbonid|Bourboni]] Beatricega, olid tal poolvend, [[Böömimaa Wenceslaus]] (1337–1383), [[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi krahv]] (1353–1383).
Pärast Václav III surma esindasid tema õed [[Anna Přemyslovna|Anna]] ja [[Eliška Přemyslovna|Eliška]] seaduslikku Přemysliidide liini [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa troonil]]. Kuigi Tšehhi aadelkond eelistas pärijana näha Anna abikaasat [[Heinrich VI (Kärnten)|Kärnteni Heinrichi]], surus [[Albrecht I (Saksa kuningas)|Saksa kuningas Albrecht I]] peale oma poega [[Rudolf I (Böömimaa)|Rudolfi]]. Rudolf I (valitsusaeg 1306–1307) suri aasta pärast troonile tõusmist ning Tšehhi kroon läks Heinrichile (võimul 1307–1310), kuid ta oli ebapopulaarne. Viimaks pöördusid nii kirik kui ka aadelkond [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] poole, kes oli olnud 1308. aastal toimunud Albrechti mõrvast saati olnud Saksa kuningas. Lisaks oli [[Mainzi peapiiskop]] olnud Václav II kantsler. Pärast keerukaid läbirääkimisi oli Eliška Přemyslovna nõus abielluma Heinrichi poja Johanniga. Kärnteni Heinrich lahkus 1310. aastal Prahast ning aasta hiljem krooniti [[Johann von Luksemburg]] (tšehhipäraselt ''Jan Pime'') [[Böömimaa valitsejate loend|Tšehhi kuningaks]].
== Noorus ==
Nooruse veetis Václav, oma ristisa [[Kapetingide dünastia]]st [[Prantsusmaa]] kuninga ([[1322]]–[[1328]]) [[Charles IV]] õukonnas. Tema õpetajaks oli tulevane [[Rooma paavst]] [[Clemens IV]].
Karl IV, Böömi kuningana [[Karel I]], [[Roomlaste kuningas|Roomlaste kuningaks]] ja krooniti aastal 1355 [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Kui Karel I Saksa-Rooma keisriks sai, siis sai Tšehhist Saksa-Rooma keskus. Samal ajal tekkis tšehhide, kes moodustasid peamiselt alamkihi, valitsevate sakslaste vastu vaen. Karel I liidendas oma pärusvaldustega ([[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi krahvkonna]] ja Tšehhi kuningriigiga) [[Sileesia]], [[Brandenburgi mark#Luksemburgid|Brandenburg]]i, osa [[Saksimaast]], [[Tüüring]]ist ja [[Alam-Lausitz]]ist.
 
Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) laiendas valdusi: [[Ülem-Lausitz]]iga, endine [[Lausitzi mark]], mis omandati [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] markkrahvilt [[Otto V (Baieri)|Otto V]] aastal 1367; [[Ülem-Pfalz]]i põhjaosaga ("Uus Tšehhia") [[Sulzbach-Rosenberg|Sulzbachis]], liidendati aastal 1355; [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürstkond]], omandati Wittelsbachi hertsogilt Otto V-lt aastal 1373. Karl IV liidendas oma pärusvaldustega ([[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi krahvkonna]] ja Tšehhi kuningriigiga) [[Sileesia]], [[Brandenburgi mark#Luksemburgid|Brandenburg]]i, osa [[Saksimaast]], [[Tüüring]]ist ja [[Alam-Lausitz]]ist.
{{vaata|Ülem-Sileesia}}, ''[[Alam-Sileesia]]''
==1356. aasta Kuldbulla==
67 069

muudatust