Erinevus lehekülje "Karl IV" redaktsioonide vahel

Lisatud 2772 baiti ,  2 kuu eest
resümee puudub
[[Pilt:Charles IV. 2003-12-24.jpg|thumb|Karl IV monument [[Praha]] [[Staré město]]s [[Karli sild|Karli silla]] juures]]
'''Karl IV''' (sündinud Wenceslaus (Václav) [[14. mai]] [[1316]] [[Praha]] – [[29. november]] [[1378]] Praha) oli [[Luksemburgi dünastia]]st pärinev [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] ja [[Tšehhi kuningriik|Böömi]] kuningas ('''Karel I.''').
== Päritolu ==
Václavi isa oli [[Luksemburgi dünastia]]st Johann I (Pime), ka Böömimaa Johann I ja Jan Pime, [[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi krahv]] 1313–1346, [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrch VII]] poeg, 1310. aastast alates [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa kuningas]]. Ema, [[Eliška Přemyslovna]] oli [[Přemysliidid]]e dünastiast, viimase Böömimaa kuninga [[Václav III]] (1289–1306) õde. Keiser Karl IV valitsemisaega on peetud Luksemburgide apogee kulminatsiooniks ja ekspansiooni tipuks.
 
Pärast Václav III surma esindasid tema õed [[Anna Přemyslovna|Anna]] ja [[Eliška Přemyslovna|Eliška]] seaduslikku Přemysliidide liini Böömimaa troonil. Kuigi Tšehhi aadelkond eelistas pärijana näha Anna abikaasat [[Heinrich von Kärnten|Kärnteni Heinrichi]], surus [[Albrecht I (Saksa kuningas)|Saksa kuningas Albrecht I]] peale oma poega [[Rudolf I (Böömimaa)|Rudolfi]]. Rudolf I (valitsusaeg 1306–1307) suri aasta pärast troonile tõusmist ning Tšehhi kroon läks Heinrichile (võimul 1307–1310), kuid ta oli ebapopulaarne. Viimaks pöördusid nii kirik kui ka aadelkond [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] poole, kes oli olnud 1308. aastal toimunud Albrechti mõrvast saati olnud Saksa kuningas. Lisaks oli [[Mainzi peapiiskop]] olnud Václav II kantsler. Pärast keerukaid läbirääkimisi oli Eliška Přemyslovna nõus abielluma Heinrichi poja Johanniga. Kärnteni Heinrich lahkus 1310. aastal Prahast ning aasta hiljem krooniti [[Johann von Luksemburg]] (tšehhipäraselt ''Jan Pime'') Tšehhi kuningaks.
==Böömi kuninga ja keisrina==
== Noorus ==
Nooruse veetis Václav, oma ristisa [[Kapetingide dünastia]]st [[Prantsusmaa]] kuninga ([[1322]]–[[1328]]) [[Charles IV]] õukonnas. Tema õpetajaks oli tulevane [[Rooma paavst]] [[Clemens IV]].
 
Valitsemist alustas ta isa valduste asevalitsejana [[Põhja-Itaalia]]s, 1334. aastast aga juba [[Morava]] [[markkrahv]]ina. [[1339]]. aastal kaotas ta isa Johann I lahingus nägemise ja Karl asus valitsema koos isaga valduste üle.
==Böömi kuninga ja keisrina==
[[File:Kingdom of Bohemia in 14th Century (German).jpg|pisi|left|Tšehhi kuningriigi alad 14. sajandil]]
[[File:HRR 14Jh.jpg|thumb|right|Püha Rooma riik Karl IV valitsemise ajal{{legend|#ca9233|[[Habsburgid]]}}{{legend|#a482be|[[Luksemburgid]]}}{{legend|#b1c35f|[[Wittelsbachid]]}}]]
[[Pilt:Hradschin-fullview.jpg|pisi|left|[[Praha linnus]] – Tšehhi hertsogite, kuningate ja keisrite iidne residents; pärast aastat 1918 Tšehhoslovakkia ja Tšehhi presidentide residents]]
[[Pilt:Vltava.jpg|pisi|left|[[Vltava]] jõgi Prahas, tagaplaanil [[Karli sild]], [[Malá Strana]] ja [[Hradčany]].]]
Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) rajas [[Böömimaa]] pealinna [[Praha]]sse [[Karli ülikool]]i ning valitses sealt ka impeeriumi. Praha õitseaeg oli [[14. sajand]]il, mil sellest sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati [[Karli sild]], alustati [[Nové Město (Praha)|Nové Město]] rajamist ja [[Svatý Víti katedraal|Svatý Víti (Viituse) katedraal]]i ([[Hradčany]]s) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli [[Karli ülikool]]i. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn [[Euroopa]]s{{lisa viide}} (umbes 40 000 elanikku). Ta on tänapäevalgi üks suuremaid tšehhide rahvuskangelasi, ehkki pärines tegelikult saksa [[Luksemburgi dünastia|Luksemburgi]] [[dünastia]]st.
 
[[1347]]. aastal valiti Karl, [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]]. 1349. aastal oli [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|Saksa vastukuningasvastukuninga]]ks [[Günther von Schwarzburg]] (1304–1349). Günther oli olnud keiser [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] ustav liitlane ning peale tolle surma proovis ta [[Wittelsbachid]]e juhtimisel koos mõningate teiste Saksa vürstidega vastu seista kuningas Karl IV-le, kuid ebaõnnestunult. Ta sai Karli käest lüüa ning pidi oma taotlustest loobuma.
==Saksa-Rooma keisrina==
Karl IV, Böömi kuningana [[Karel I]], [[Roomlaste kuningas|Roomlaste kuningaks]] ja krooniti aastal 1355 [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Kui Karel I Saksa-Rooma keisriks sai, siis sai Tšehhist Saksa-Rooma keskus. Samal ajal tekkis tšehhide, kes moodustasid peamiselt alamkihi, valitsevate sakslaste vastu vaen. Karel I liidendas oma pärusvaldustega ([[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi krahvkonna]] ja Tšehhi kuningriigiga) [[Sileesia]], [[Brandenburgi mark#Luksemburgid|Brandenburg]]i, osa [[Saksimaast]], [[Tüüring]]ist ja [[Alam-Lausitz]]ist.
 
Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) laiendas Tšehhi kuninga valdusi: [[Ülem-Lausitz]]iga, endine [[Lausitzi mark]], mis omandati [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] markkrahvilt [[Otto V (Baieri)|Otto V]] aastal 1367; [[Ülem-Pfalz]]i põhjaosaga ("Uus Tšehhia") [[Sulzbach-Rosenberg|Sulzbachis]], liidendati aastal 1355; [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürstkond]], omandati Wittelsbachi hertsogilt Otto V-lt aastal 1373. Karl IV liidendas oma pärusvaldustega ([[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi krahvkonna]] ja Tšehhi kuningriigiga) [[Sileesia]], [[Brandenburgi mark#Luksemburgid|Brandenburg]]i, osa [[Saksimaast]], [[Tüüring]]ist ja [[Alam-Lausitz]]ist.
==1356. aasta Kuldbulla==
Karl IV andis [[1356]]. aastal välja [[Kuldbulla]], mis määras kindlaks Saksa-Rooma keisririigi keisrite valimise korra ja andis eriprivileegid [[kuurvürst]]idele, samas [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürstkonna]] omandamine andis Tšehhi kuningriigile kaks häält Saksa-Rooma keisri [[Kuurvürst|valimiskogus]]. Kuldbulla väljakuulutamine Nürnbergi riigipäeval defineeris rohkem kui neljasajaks aastaks Saksa-Rooma riigi põhiseadusliku struktuuri.
 
[[File:Deutschl&Oberitalien.1477.jpg|pisi|Saksamaa ja [[Põhja-Itaalia]] alad 1477]]
Keiser Karl IV eraldas aastal 1361 [[Burgundia kuningriik|Burgundia kuningriigist]] [[Savoia krahvkond|Savoia krahvkonna]].
 
67 056

muudatust