Erinevus lehekülje "Luksemburgi dünastia" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
 
 
===Luksemburgi dünastia rajamine===
 
[[File:HRR 14Jh.jpg|thumb|right|Püha Rooma riik Karl IV valitsemise ajal{{legend|#ca9233|Habsburgid}}{{legend|#a482be|Luksemburgid}}{{legend|#b1c35f|Wittelsbachid}}]]
Luksemburgide sünni- ja hiilgeajaks peetakse [[Keskaeg|keskaega]].
 
 
Heinrich IV (1136–1196) oli Namuri ja Luksemburgi krahv. Ta abiellus 1157. aastal Laurette d'Alsace'iga, abielu lahutati 1163. aastal; 1171. aastal abiellus ta Agnes von Gelderniga.
[[File:HRR 14Jh.jpg|thumb|right|Püha Rooma riik Karl IV valitsemise ajal{{legend|#ca9233|Habsburgid}}{{legend|#a482be|Luksemburgid}}{{legend|#b1c35f|Wittelsbachid}}]]
===Luksemburgi-Limburgi dünastia===
Heinrich IV ja Agnes von Gelderni ainus tütar [[Ermesinde I|Ermesinde]] abiellus krahv [[puudub|Theobald I]] von Bariga (1196–1214), kes pidas Otto von Burgundiga läbirääkimisi, et see Luksemburgi krahvkonnast loobuks. Läbirääkimiste tulemusel sai Ermesinde I-st Luksemburgi krahvinna. Theobald suri 13. veebruaril 1214 ja 27-aastane Ermesinde abiellus mais 1214 Limburgi hertsogi Walram IV-ga (* ~1175, † 1226). Walram IV surma järel 1226. aastal valitses Ermesinde 1247. aastani, kui krahviks sai Ermesinde ja Walram IV poeg [[Heinrich V]]. Sellest sai alguse [[puudub|Luksemburgi-Limburgi]] [[dünastia]].<ref name="Dos1"></ref> Heinrich V järeltulija [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] ajal tõusid Luksemburgi krahvid esimest korda [[Euroopa]] kõrgematele võimupositsioonidele.
*[[Karl IV]] (Luksemburgis Karl I), 1346–1378, Johanni poeg; roomlaste kuningas (1346–1347), Saksa-Rooma riigi keiser 1355, pantis 1349. aastal oma esivanemate maa [[Trieri kuurvürstkond|Trieri kuurvürstkonnale]], 1353. aastal andis selle oma vennale Wenzelile ja nimetas Luksemburgi 1354. aastal [[Hertsogkond|hertsogkonnaks]].
 
[[Pilt:Henry Lux head.jpg|pisi|left|Heinrich VII |alt=|250x250px]]
Heinrich VII nimetati Luksemburgi krahviks 1288. aastal, kui tema isa Heinrich VI sai [[Worringeni lahing]]us surma. 1308. aastal valisid [[kuurvürst|kuurvürstid]] Heinrich VII [[Roomlaste kuningas|roomlaste kuningaks]] (''Rex Romanorum'').<ref name="Dos1">Dostert, Paul, Paul Margue 2002. The Grand Ducal Family of Luxembourg. Service Information et Presse. Lk 10</ref> Ta organiseeris abielu oma poja Johann I ja Böömimaa Elisabethi vahel, mille tulemusel sai Johann [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] kuningaks ja Luksemburgist omakorda Böömimaa osa. Johann I on tuntud ajaloos kui õilis rüütel, kes suri 1346. aastal [[Crécy lahing]]us, teenides Prantsuse kuningat. 1312. aastal kroonis [[paavsti legaat]] Heinrich VII [[Rooma keiser|Rooma keisriks]].<ref name="Pep1">Guy Thewes (2017). About… the History of Luxembourg. Information and Press Service of the Luxembourg Government. September 2017, Luksemburg. Lk 4 </ref>
 
 
Iga valitseja vahetamise järel pöörasid Luksemburgid üha vähem tähelepanu maavaldustele. Maad loovutati tihti hüpoteegina laenude eest.
[[Pilt:Albrecht_Dürer_082.jpg|thumb|Keiser Sigismund kujutatuna [[Albrecht Dürer]]i poolt]]
 
Luksemburgide valitsejasuguvõsa suri välja 1437. aastal keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] surmaga, kes oli sel ajal Luksemburgi suurhertsog. Tema tütar [[Luksemburgi Elisabeth|Elisabeth]] oli viimane Luksemburgidest hertsoginna, kes müüs [[Luksemburgi hertsogkond|Luksemburgi hertsogkonna]] 1441. aastal [[Burgundia hertsogkond|Burgundia hertsogkonnale]].<ref name="Dos8">About… the Grand Ducal Family. Information and Press Service of the Luxembourg Government. August 2010, Luksemburg. http://luxembourg.public.lu/en/publications/f/ap-famille-gdl/index.html Lk 14</ref> Kui [[Philippe Hea]] oli ostuhinna tasunud, läks Luksemburg 1444. aastal [[Burgundia Madalmaad|Burgundia Madalmaade]] koosseisu. Burgundia režiim tugevdas Prantsusmaa mõju Luksemburgis, mistõttu jäi ka prantsuse keel ametlikuks asjaajamiskeeleks, mida kasutasid ka hilisemad dünastiad.
 
==Luksemburgide dünastia märkimisväärsemad liikmed==
 
[[Pilt:Albrecht_Dürer_082.jpg|thumb|Keiser Sigismund kujutatuna [[Albrecht Dürer]]i poolt]]
* Siegfried – pani 963. aastal aluse Luksemburgide dünastia rajamisele. Esimene Luksemburgide dünastia krahv. Siegried kuulus aadlisuguvõsasse, kuid ei kandnud Luksemburgi krahvi tiitlit.<ref name="Dos1"></ref>
* Krahvinna Ermesinde II – valitses aastatel 1197–1247. Oli Heinrich IV tütar. Krahvinna Ermesinde valitsusajal viidi läbi haldusreform.<ref name="Pep2">Peporte jt, 2010. Inventing Luxembourg. Representations of the Past, Space and Language from the Nineteenth to the Twenty-First Century. Boston.
72 042

muudatust