Erinevus lehekülje "Puursüdamik" redaktsioonide vahel

P
Unicodifying
P (pisitoimetamine)
P (Unicodifying)
[[Pilt:Waubakee_Formation_DrillCore.tif|pisi|Osa USA [[Wisconsin|Wisconsini osariig]]isi osariigis [[Milwaukee]]s puuritud puursüdamikust. Kastis võib näha laminaarset peeneteralist dolomiitset karbonaati]]
'''Puursüdamik''' (kärn) on kivimi või sete sambake, mis on võetud puuraugust spetsiaalselt selleks ette nähtud puurimisviisiga.
 
Puursüdamiku saagis määratakse protsentides puuritud metraažist. 100% saagis võimaldab täieliku usaldatavusega uurida kivimeid, mida puurauk on läbinud ja määrata |maavara varud.
Puursüdamikku uuritakse ja analüüsitakse (keemiline, spektraalne, [[Petrograafia|petrograafiline]] ja muud analüüsid) laboratooriumis mitmesuguste meetodite ja seadmetega olenevalt sellest, milliseid tulemusi soovitakse saada. Tavaliselt kasutatakse analüüsimiseks väikest osa puursüdamikust. Teatud aja möödudes vähendatakse (likvideeritakse) vastavalt juhenditele osa puursüdamikust, millel ei ole olulist tähtsust. Puursüdamiku dateerimiseks on palju mooduseid. Dateerimise järel võib saada hinnalist infot kliima ja maastiku muutumisest. Nii näiteks on ookeani põhjast, maapõuest ja liustikelt võetud puursüdamikud täielikult muutnud meie arusaamist [[pleistotseen]]i geoloogilisest ajaloost. Puursüdamiku analüüs võimaldab näiteks määrata selle [[nafta]]- ja gaasisisaldust. Siiski võetakse puursüdamik puuraugu kogu pikkuses ainult erakordsetel juhtudel, kuigi see tugevalt oleneb puurimise eesmärgist. Mõnedel juhtumitel on puurimise lõpetamist kohustuslikuks protseduuriks puuraugu uurimine geofüüsiliste meetoditega.<ref name="Коршак" />
Puursüdamik on tähtis geoloogilise informatsiooni allikas, mis võimaldab täita paljusid geoloogilisi ülesandeid. Puursüdamikust saadud informatsiooni põhjal koostatakse teadustöid ja -aruandeid.
 
==Puurimine==
Vaatamata geofüüsiliste meetodite suurtele võimalustele maapõue uurimisel, võimaldavad ainult täisväärtuslikud puursüdamikud usaldusväärselt määrata kivimite koosseisu, füüsilis-mehaanilisi omadusi ja kivimite vanuse, argumenteeritult kinnitada näiteks [[nafta]] ja gaasi varud, koostada põhjendatud projektid puuraukude puurimiseks ja leiukohtade ekspluateerimiseks tervikuna.<ref name="Недоливко" /><ref name="Коршак" /><ref name="Владецкий" />
 
Vaatamata geofüüsiliste meetodite suurtele võimalustele maapõue uurimisel, võimaldavad ainult täisväärtuslikud puursüdamikud usaldusväärselt määrata kivimite koosseisu, füüsilis-mehaanilisi omadusi ja kivimite vanuse, argumenteeritult kinnitada näiteks [[nafta]] ja gaasi varud, koostada põhjendatud projektid puuraukude puurimiseks ja leiukohtade ekspluateerimiseks tervikuna.<ref name="Недоливко" /><ref name="Коршак" /><ref name="Владецкий" />
Kivimi purustamise iseloomu järgi jagatakse puurimisviisid kaheks: '''mehaaniliseks''', milles puurimisinstrument purustab otseselt kivimit; '''mittemehaaniliseks''', milles toimub purustamine ilma mõjutusallika otsese kontaktita kivimiga (näiteks plahvatus). Mehaanilised puurimisviisid jagatakse keerdpuurimiseks ja löökpuurimiseks (ka keerd-löök- ja löök-keerdpuurimiseks). Keerdpuurimisel puruneb kivim selle vastu surutud instrumendi pöörlemise arvel. Sõltuvalt kivimi tugevusest rakendatakse keerdpuurimisel lõikavat tüüpi kivimit purustavat instrumenti (peitelpuuri ja puurkrooni); teemantpuuri; haavelpuuri, mis purustab kivimit haavlite abil (haavelpuurimine). Puuraugu kivimite purustamine toimub kogu puuraugu pinna ulatuses või rõngaspinnal koos puursüdamiku väljavõtmisega (südamiku puurimine). Puurimise tehnilised vahendid koosnevad põhiliselt puurmasinatest (puurseadmetest) ja kivimit purustavast instrumendist.
 
Puurimine arenes ja spetsialiseerus kohandatuna kolmele tehnika valdkonnale: kõige sügavamad puuraugud (mitu kilomeetrit) puuritakse [[nafta]] ja gaasi saamiseks, vähem sügavad (sajad meetrid) tahkete maavarade otsimiseks ja luureks, puurauke sügavusega mõni meeter kuni kümned meetrid puuritakse [[lõhkeaine]]<nowiki/>laengute paigaldamiseks (peamiselt mäeasjanduses ja ehituses).<ref name="Владецкий" />
Enamikul juhtudel toimub puursüdamiku võtmine kivimi puurimisel tühja terastoruga, mida nimetatakse südamikutoruks, puursüdamiku võtmisega puurimist ennast aga südamiku puurimiseks. Südamikutoru sees asub südamiku vastuvõtja (proovel). Proovel koosneb põhiliselt peast, südamikutorust ja südamikumurdelist. Proovelid on mitmesugused, kuna tuleb võtta mitmesuguste kivimite südamikke eri tingimustes. Kivimi puurimine puursüdamiku võtmisel toimub rõngakujuliselt ja proovel justkui roomab rõnga sees moodustuvale kivimi südamikule. Puursüdamiku näidised võetakse torusse suhteliselt kahjustamata seisundis. Purustatud kivim (hiib), mis ei satu proovelisse, viiakse pinnale pesuvedeliku või suruõhuga (gaasiga), mida surutakse puurauku puuri pumba või kompressoriga. Puursüdamik kiilutakse kinni, rebitakse see küljest ära ja tõstetakse pinnale. Pärast puursüdamiku väljavõtmist torust paigutatakse see puursüdamiku kastidesse rangelt puuraugus olnud geoloogilises järjestuses. Kogu tõstetud puursüdamik kirjeldatakse detailselt ja antakse üle puursüdamikuhoidlasse.<ref name="Владецкий" />
 
==Välislingid==
{{Commonscommonskat|Category:Core samples}}
* [http://geokogud.info/drillcore Puursüdamikud] Eesti geokogude infosüsteemis
 
118 981

muudatust