Erinevus lehekülje "Anne Frank" redaktsioonide vahel

| Surmaaeg = Veebruarveebruar või märts 1945 <small>(15-aastaselt)</small>

| Rahvus = [[Juudid|Juutjuut]]

| Kodakondsus = [[Kolmas Riik|Saksamaa]] <small>(kuni 1941)</small><br/>[[Kodakondsuseta isik|Kodakondsusetakodakondsuseta]] <small>(1941-19451941–1945)</small>

| Žanr = [[Päevikpäevik]]

'''Anne Frank''' (õieti '''Annelies Marie Frank'''; [[12. juuni]] [[1929]] [[Frankfurt]] – veebruar või märtsi algus [[1945]]) oli [[juudid|juudi]] päritolu tüdruk, kes pidas Saksa okupatsiooni ajal [[Amsterdam]]is [[Anne Franki päevik|päevikut]], mis kajastab ajavahemikku [[1942]]–[[1944]]. PäevikutPäevik on hiljem tõlgitud ligi 60 keelde, kaasa arvatud eesti keelde. See on üks tuntumaid päevikuid.

Anne sündis Otto Heinrich Franki (1889–1980) ja Edith Holländeri (1900–1945) teise tütrena. AnneAnnel õeoli nimi oliõde Margot (1926–1945). Tema sünninimi oli Annelies Marie, kuid perekond ja sõbrad kutsusid teda lihtsalt Anneks. Isa kutsus tütart ka Annelein'iksAnneleiniks (tõlkes väike Anne).

Perekond elas Frankfurdi linnaosas, kus oli nii juute kui ka teistest rahvustest elanikke. Lapsed sõbrustasid peamiselt omavanuste juutidega. Frankid olid reformimeelsed juudid, kes küll austasid kõiki [[judaism]]i traditsioone, kuid ei käitunud alati kommetele vastavalt. Otto Frank, kes oli olnud [[Esimene maailmasõda|Esimesesesimeses maailmasõjas]] Saksa ohvitser, soovis, et lapsed saaksid koolihariduse. Isal oli kodus suur raamatukogu. Nii Anne ema kui isa julgustasid oma tütreid lugema raamatuid.

[[13. märts]]il [[1933]] toimusid FrankfurdiFrankfurdis kohalikuskohaliku omavalitsusesomavalitsuse valimised, mille võitis [[Adolf Hitler]]i [[NSDAP]]. Vahetult pärast võitu hakkasid toimuma [[antisemitism|antisemiitlikud]] demonstratsioonid ning Frankid mõistsid, et Saksamaale ei saa kauaks enam jääda. Hiljem samal aastal kolisid Edith ja tema kaks last [[Aachen]]isse, kus elas Edithi ema Rosa Holländer, Otto jäi Frankfurti. Mõne aja pärast sai Frank pakkumise luua Amsterdami oma ettevõte. Otto nõustus sellega ja organiseeris Amsterdami oma perekonnaleperele uue elamispaigaelupaiga.

Aastal [[1942]]. aastal hakati juute eriti tugevalt taga kiusama ja Anne perekond peitis end sama aasta juulis Otto Franki büroohoonesse. Pärast kakskaht aastat redusolekut perekond reedeti ning sakslased viisid nad [[koonduslaager|koonduslaagrisse]]. Seitse kuud pärast arreteerimist surid Anne ja tema õde Margot Frank Bergen-Belseni koonduslaagris [[tüüfus|tüüfusse]]. Otto Frank oli ainus, kes laagris ellu jäi. Pärast sõda siirdusnaasis ta tagasi Amsterdami, kuskust leidis oma tütre päeviku. Ta avaldas selle [[hollandi keel]]es, esialgse pealkirjaga "Het Achterhuis: Dagboekbrieven van 12 Juni 1942 – 1 Augustus 1944".

Päevik, mille Anne sai oma 13. sünnipäevaks, räägib tema elust 12. juunist 1942 kuni 1. augustini 1944. Päevik on kirjutatud justkui täiskasvanud ja läbinägeliku isiku poolt, kes oma teoses lahkab nii isiklikke mõtisklusi kui ka üldist elu okupatsiooniperioodil. SelleTänu päevikusellele tõttupäevikule on Anne üks tuntumaid ja käsitletumaid [[holokaust]]iohvreid.

* [[Anne Franki maja]]