Neptuun: erinevus redaktsioonide vahel

===Siseehitus ===

Siseehituselt meenutab Neptuun [[Uraan (planeet)|Uraani]]. Neptuuni atmosfäär moodustab selle massist umbes 5–10% ja kogu planeedi läbimõõdust umbes 10–20%. Atmosfääri alaosas on [[rõhk]] kuni 10 GPa, mis tähendab, et Neptuuni atmosfääri rõhk on Maa omast umbes 100 000 korda suurem. Atmosfääri alaosas kasvab [[metaan]]i, [[ammoniaak|ammoniaagi]] ja vee osakaal.<ref name="hubbard" />

Neptuuni vahevöö on Maa omast 10–15 korda massiivsem ja sisaldab suures hulgas vett, ammoniaaki ja metaani.<ref name="Hamilton" /> Planeedi vahevöö on kuum ja vedel ning see on väga hea elektrijuhtivusega. Mõnikord kutsutakse seda ka vee-ammoniaagiookeaniks.<ref name="Atreya2006" /> Vahevöö ülemine kiht koosneb peamiselt ioniseeritud veest, milles on veemolekulid lagunenud vesiniku ja hapniku [[ioon]]ideks. Ülemisest kihist allpool asuv vahevöö koosneb superioniseeritud veest, milles on hapnik kristalliseerunud, aga vesiniku ioonid liiguvad hapniku [[kristallstruktuur]]is vabalt ringi.<ref name="VivLP" /> 7000&nbsp;km sügavusel võivad olla sellised tingimused, et metaan moodustab kristalle, mis sajavad allapoole nagu [[rahe]]terad.<ref name="MomDZ" /> Väga kõrgel rõhul tehtud katsetused [[Lawrence'i Livermore'i Rahvuslik Laboratoorium|Lawrence'i Livermore'i Rahvuslikus Laboratooriumis]] viitavad sellele, et vahevöö kõige alumine kiht võib olla vedel teemandiookean, kus hõljuvad nn tahked teemandimäed.<ref name="g90UK" /><ref name="3otVk" />