Erinevus lehekülje "Austria" redaktsioonide vahel

Lisatud 196 baiti ,  30 päeva eest
resümee puudub
}}
 
'''Austria Vabariik''' ([[saksa keel]]es ''Republik Österreich'') on [[merepiirita riik]] [[Kesk-Euroopa]]s, 9 [[liidumaa (Austria)|liidumaa]]st koosnev [[föderatsioon]]. Austria piirneb läänes [[Liechtenstein]]i ja [[Šveits]]iga, lõunas [[Itaalia]] ja [[Sloveenia]]ga, idas [[Ungari]] ja [[Slovakkia]]ga ning põhjas [[Saksamaa]] ja [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigiga]]. Austria pindala on 83 879&nbsp;km². Maastik on väga mägine, kuna suure osa territooriumist võtavad enda alla [[Alpid]]. Ainult 32% territooriumist asub merepinnast madalamal kui 500 meetrit. Austria kõrgeim punkt on [[Großglockneri mägi]] (3798 meetrit merepinnast<ref name="lQzdO" />), madalaim punkt asub [[Neusiedler See]] läheduses ja on 115 meetrit merepinnast.<ref name="FznJC" /> Enamus rahvastikust räägib emakeelena saksa keele Baieri murret. Ametlikuks standardkeeleks on saksa keele Austria variant, mis on mõjutatud kohalikust murdest. Ametlikeks piirkondlikeks vähemuskeelteks on [[ungari keel|ungari]] ([[Burgenland|Burgenlandi liidumaal]]), [[horvaadi keel|horvaadi]] (Burgenlandi liidumaal) ja [[sloveeni keel|sloveeni]] ([[Kärnteni liidumaa]]l). Mitteametlikud vähemuskeeled on serbia ja türgi.<ref name="eYXkv" />
 
Enamus rahvastikust räägib emakeelena saksa keele Baieri murret. Ametlikuks standardkeeleks on saksa keele Austria variant, mis on mõjutatud kohalikust murdest. Ametlikeks piirkondlikeks vähemuskeelteks on [[ungari keel|ungari]] ([[Burgenland|Burgenlandi liidumaal]]), [[horvaadi keel|horvaadi]] (Burgenlandi liidumaal) ja [[sloveeni keel|sloveeni]] ([[Kärnteni liidumaa]]l). Mitteametlikud vähemuskeeled on serbia ja türgi.<ref name="eYXkv" />
 
[[Pilt:Austria_kaart.png|pisi|Austria kaart]]
 
Austria kujunemine on tihedalt seotud [[Habsburgid]]e dünastiaga, kuna suurem osa maast kuulus sajandeid [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigi]] koosseisu. Alates [[reformatsioon]]ist nägid mitmed keisrivõimuga rahulolematud Põhja-Saksa vürstid [[protestantism]]is võimalust oma sõltumatuse suurendamiseks. Pärast [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastast sõda]] hakkas Põhja-Saksamaal kasvama Prantsusmaa ja Rootsi mõju, mis üheskoos [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] kujunemise ja tugevnemisega ning [[Napoleon]]i sissetungiga 19. sajandi alguses nõrgestasid pidevalt keisrivõimu kontrolli sealsete vürstiriikide üle. Seevastu lõuna pool, impeeriumi mittesaksa aladel, säilis nii keisri kui ka katoliku kiriku mõju. 17.–18. sajandil suutis Austria säilitada oma suurvõimu positsiooni Euroopas<ref name="vM5nA" />. 1804. aastal, vastureaktsioonina Napoleoni kroonimisele prantslaste keisriks, kuulutas toonane Saksa-Rooma keiser [[Franz II]] välja Austria keisririigi. Pärast Napoleoni lüüasaamist sai Preisi kuningriigist Austria peamine konkurent võitluses ülemvõimu pärast Saksa aladel. Austria lüüasaamine [[Königgrätzi lahing]]us 1866 andis Preisimaale ülejäänud Saksa riikide seas selge eelispositsiooni. 1867. aasta riigireformiga muudeti Austria keisririik [[Austria-Ungari]] kaksikmonarhiaks. Prantsusmaa lüüasaamisega 1870. aasta [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] jäi Austria kõrvale Saksa keisririigi moodustamisest. Sellele vaatamata lähenes Austria järgnenud kümnenditel välispoliitiliselt Preisi poolt suunatud Saksa keisririigile. Troonipärija ertshertsog [[Franz Ferdinand]]i tapmisele järgnenud juulikriisi ajal 1914. aastal survestas Saksamaa Austriat esitama ultimaatumit Serbiale, mis viis [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] puhkemiseni.
 
Habsburgide valitsetud Austria-Ungari impeerium lakkas olemast esimese maailmasõja lõppedes 1918. Vahetult pärast seda nähti lühikest aega võimalust Austria ja Saksamaa liitmiseks ning moodustatud vabariik kandis esialgu nime [[Saksa-Austria]] Vabariik (''Deutschösterreich''). Kahe riigi liitmine langes päevakorrast [[Pariisi rahukonverents|Saint-Germain-en-Laye]] rahulepinguga 1919, millega loodi [[Esimene Austria vabariik]]. 1938. aastal okupeeris ja annekteeris Austria [[Kolmas Riik|Saksamaa]] Austria ([[anšluss]])<ref name="DTQoW" />. Anneksioon kestis kuni [[Teine Maailmasõda|teise maailmasõja]] lõpuni 1945. aastal. Seejärel okupeerisid Austria liitlasväed ning Austrias taastati varasem demokraatlik konstitutsioon. 1955. aastal taastati [[Austria riigileping]]uga Austria suveräänsus ning liitlaste okupatsioon lõppes. Samal aastal võttis Austria parlament vastu neutraliteedideklaratsiooni, millega Teine Austria Vabariik kohustus rahvusvahelistes konfliktides jääma neutraalseks.
 
Tänapäeval on Austria parlamentaarsel esindusdemokraatial põhinev föderaalriik, mis koosneb üheksast [[liidumaa (Austria)|liidumaa]]st<ref name="phTaD" />. Pealinn (ja ühtlasi suurim linn) on 1,7 miljoni elanikuga [[Viin]]. Sisemajanduse kogutoodangu (43 900 [[USD]] elaniku kohta 2014<ref name="ECWuN" />) poolest kuulub Austria maailma jõukaimate riikide hulka. Riigi kõrge elatusstandard kajastub maailma inimarengu indeksis (23. koht 2014. aastal<ref name="0kYxK" />). 1955. aastast on Austria [[ÜRO]] liige, 1995. aastast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Schengeni viisaruum]]i liige ning 1999. aastast [[euroala|eurotsooni]] liige.
 
== Nimi ==
 
== Poliitika==
Austria Teise vabariigi poliitiline süsteem põhineb 1920. aastal vastuvõetud konstitutsioonil, mille kohaselt on Austria demokraatlik föderaalne vabariik. Konstitutsiooni täiendati 1929. aastal ning taaskehtestati 1945. aastal. Riigipeaks on föderaalpresident (''Bundespräsident''), keskelle valitaksevalib otse rahva pooltrahvas. Valitsusjuht on föderaalkantsler, kelle määrab ametisse president. Valitsus on võimalik tagandada presidendi dekreediga või parlamendi alamkoja (''Nationalrat'') mittesalajase hääletuse tulemusel<ref name="K0w4i" />.
 
[[Austria parlament]] koosneb kahest kojast: 183-kohalisest ''Nationalrat''ist (alamkoda) ja 63-kohalisest ''Bundesrat''ist (ülemkogu). Alamkoja valimised toimuvad regulaarselt iga 5 aasta järel (või alamkoja erakorralise laialisaatmise järel) ning valimistel võib osaleda iga vähemalt 16-aastane hääleõiguslik kodanik. Erakondade jaoks on kehtestatud 4% valimiskünnis. Valimisringkondi on kokku 43<ref name="hwGI4" />. Alamkojal on seadusloomes juhtiv roll. ''Bundesrat'', mis esindab üheksat liidumaad, on piiratud vetoõigus<ref name="u4pg6" />. Märgatavat mõju seadusandlikule protsessile omab ka konstitutsioonikohus (''Verfassungsgerichtshof'')<ref name="kACUU" />. Alates 1995. aastast on [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtu]] otsused Austria suhtes ülimuslikud. [[Euroopa Inimõiguste Konventsioon]] on integreeritud Austria konstitutsiooni ja Austria rakendab Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid<ref name="mDCmf" />.
 
Igal liidumaal on ka oma kohalik parlament ''Landtag'' (maapäev), mis valitakse viieks aastaks (Ülem-Austrias kuueks aastaks). Kõik maapäevad on ühekojalised. Kõige väiksemad maapäevad on Burgenlandi, Kärnteni, Salzburgi, Tirooli ja Vorarlbergi liidumaadel (36 kohta), Steiermargi maapäev on 48- ning Alam- ja Ülem-Austria maapäevad on 56-kohalised''.'' Liidumaade valitsusjuhiks on kuberner (meessoost ''Landeshauptmann'', naissoost ''Landeshauptfrau''), kes on praktiliselt alati maapäevas enamusse kuuluva partei liidumaa osakonna juht.
 
Viin on samaaegselt nii linn kui ka liidumaa, sellepärast on Viini linnapea samaaegeltsamaaegselt ka Viini liidumaa kuberner. Ka Viini 100-kohalise linnavolikogu (''Gemeinderat'') liikmed on kõik korraga ka Viini maapäeva liikmed, kuid Viini linnaseadus nõuab linnaasjade ja maaasjade lahusust. Seega toimuvad linnavolikogu ja maapäeva istungid eraldi, kuigi liikmed on samad. Linnavolikogu istungil tohib arutada ainult linnaasju, maaasjade arutamine on keelatud ja maapäeva istungil võib arutada ainult maaasju, kuid mitte linnaasju.
 
Viimased maapäevade valimised toimusid Ülem-Austrias 2015, Alam-Austrias, Kärntenis, Salzburgis ja Tiroolis 2018, Steiermargis ja Vorarlbergis 2019 ning Burgenlandis ja Viinis 2020. Järgmised valimised toimuvad Ülem-Austrias 2021, Alam-Austrias, Kärntenis, Salzburgis ja Tiroolis 2023, Steiermargis ja Vorarlbergis 2024 ning Burgenlandis ja Viinis 2025.
 
=== Hiljutine areng===
2006. aasta üldvalimistel saavutas tugevaima tulemuse [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei|SPÖ]], samal ajal kui [[Austria Rahvapartei|ÖVP]] kaotas ligikaudu 8% varasemast toetajaskonnast. Moodustati konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide nn Suur Koalitsioon (kestis juunini 2008, kantsleriks sotsiaaldemokraat [[Alfred Gusenbauer]]). 2008. aasta valimised nõrgestasid mõlemat suurparteid, kuid kahe peale saavutati siiski 70% valijate toetus. Kantsleriks sai sotsiaaldemokraat [[Werner Faymann]]. Kolmanda tulemuse saavutasid rohelised (11%). Parempoolsed [[FPÖ]] ja Austria Tulevikuliit (''Bündnis Zukunft Österreich'') kogusid ühtekokku alla 20% häältest. Ka 2013. aasta valimiste järel säilitasid SPÖ ja ÖVP kahe peale parlamendis enamuse (99 kohta 183-st). FPÖ-l on 40 ja rohelistel 24 kohta. Ülejäänud kohad jagunevad kahe väikepartei vahel<ref name="p9QPy" />.
 
2017. aasta valimistel kaotasid rohelised kõik kohad, samas SPÖ koosseis ei muutunud, kuid suurimad võitjad olid ÖVP ja FPÖ, mis moodustasid ka valitsuse ja ÖVP juht, 31-aastane [[Sebastian Kurz]] sai maailma kõige noorimaks valitsusjuhiks. 2019. aastal ÖVP ja FPÖ koalitsioon lagunes, korraldatud erivalimistel kaotasid SPÖ ja FPÖ vastavalt 12 ja 20 kohta, rohelised pääsesid uuesti parlamenti, võites 26 kohta. 2020. aastal moodustati uus ÖVP ja roheliste koalitsioon, ning Kurz sai uuesti kantsleriks, ta on taaskord ka maailma noorim valitsusjuht.
 
Kõik Viini linnapead aastast 1945 on olnud SPÖ liikmed. Ka kõik Burgenlandi kubernerid on alates 1964. aastast olnud SPÖ liikmed, samas kõik Alam-Austria, Ülem-Austria, Tirooli ja Vorarlbergi kubernerid alates 1945. aastast on olnud ÖVP liikmed. Salzburgi ja Steiermargi kubernerid olid alates 1945. aastast kuni vastavalt 2004. ja 2005. aastani kõik ÖVP liikmed, seejärel sai võimule mõlemal liidumaal SPÖ, kuid peale 2013. ja 2015. aastast on mõlemal liidumaal ÖVP juhitud valitsus. Kärnten oli pikka aega (1945-19891945–1989) SPÖ kants, kuni kuberneriks sai vastuoluline FPÖ parteijuht [[Jörg Haider]]. Ta kaotas umbusaldushääletuse 1991, mispeale valitses kuni 1999. aastani ÖVP, kuid 1999 valiti Haider tagasi. 2013. aastal tuli Kärntenis uuesti võimule SPÖ, kuberneriks [[Peter Kaiser]].
 
Viinis valitseb hetkel SPÖ-roheliste koalitsioon, Burgenlandis SPÖ enamus (19 kohta 36st), Kärntenis ja Steiermargis nn. suur koalitsioon (Kärntenis SPÖ, Steiermargis ÖVP juhitud), Tiroolis ja Vorarlbergis ÖVP-roheliste koalitsioon, Salzburgis ÖVP-roheliste-NEOS koalitsioon ning Alam-Austrias ja Ülem-Austrias ÖVP juhitud ''Proporz''.
 
=== Välissuhted===
1955. aasta [[Austria riigileping]]uga lõppes liitlaste okupatsioon ja Austriat tunnustati taas suveräänse riigina. 26. oktoobril 1955 deklareeris Austria oma neutraliteeti, mille kohaselt pidi riik hoiduma sõjalistest liitudest ning mitte lubama oma territooriumile välismaiseid sõjaväebaase. Neutraliteet jäi mitmeks aastakümneks Austria välispoliitika nurgakiviks. Muutus tekkis seoses Nõukogude Liidu likvideerimisega. Alates 1995. aastast teeb Austria koostööd Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikatega ning osaleb [[NATO rahupartnerlusprogrammirahupartnerlusprogramm]]i (''Partnership for Peace)'' raames rahumissioonidel<ref name="SvvvF" />. 1955. aasta neutraliteedilepingust kehtib praegu vaid klausel, mis ei luba Austria territooriumil rajada välismaiseid sõjaväebaase. Austria kuulub [[Majanduskoostöö ja Arengu OrganisatsiooniOrganisatsioon]]i (OECD) ja [[Euroopa Julgeoleku- ja KoostööorganisatsiooniKoostööorganisatsioon]]i (OSCE).
 
=== Sõjajõud===
Austria sõjavägi (''Bundesheer'') põhineb kohustuslikul ajateenistusel[[ajateenistus]]el. Iga sobiva tervisliku seisundiga meeskodanik vanuses 18–50 aastat on sõjaväeteenistuskohuslane ning peab enne 35. eluaastat läbima 6-kuulise ajateenistuse, mille järel ta arvatakse kaheksaks aastake reservi. Vabatahtlik ajateenistuse läbimine on võimalik alates 16. eluaastast, seda nii meestele kui naistele. Maailmavaatelistel, religioossetel vm põhjusel võib taotleda ajateenistuse asendamist 9-kuulise tsiviilteenistusega<ref name="RPwCh" />. Alates 1998. aastast võivad naised saada elukutselisteks sõduriteks.
 
[[Austria sõjajõud]] (''Streitkräfteführungskommando'') koosnevad maavägedest (''Landstreitkräfte''), õhuvägedest (''Luftstreitkräfte''), rahvusvahelistest missioonivägedest (''Internationale Einsätze'') ja erivägedest (''Spezialeinsatzkräfte''). Lisanduvad mitmesugused juhtimis- ja tugiteenistused (''Kommando Einsatzunterstützung, Führungsunterstützungszentrum''). Merepiirita riigina puudub Austrial merevägi.
 
2012. aastal moodustasid Austria kaitsekulutused 0,8% sisemajanduse kogutoodangust<ref name="Ouoej" />. Elavjõudude suurus on ligikaudu 27 000 inimest<ref name="5717C" />, kellest umbes 12 000 on ajateenijad. Põhiseaduse järgi on sõjavägede ülemjuhatajaks on riigipea (president), tegelikuks juhiks on kaitseminister.
 
Külma sõja ajal oli Austria oma idabloki naabritest ([[Tšehhoslovakkia]], Ungari) eraldatud nn [[raudne eesriie|raudse eesriidega]]. Pärast selle langemist abistasid sõjajõud Austria piirivalvet illegaalse immigratsiooni ohjeldamisel endistest sotsialismileeri maadest. Vajadus sõjaväe koostööks piirivalvega lakkas 2008. aastal, mil Ungari ja Slovakkia ühinesid Euroopa Liidu Schengeni viisaruumiga. Riigi pikaajaline neutraliteet ei takista osalemast ÜRO rahuvalvejõududes jm humanitaarmissioonidel. Katastroofide likvideerimiseks loodud kiirreageerimisüksus koosneb üksnes vabatahtlikest ning teeb tihedat koostööd tsiviilspetsialistidega (nt päästekoerte teenistus).
 
== Haldusjaotus ==
Austria majandusse on paigutatud rohkesti väliskapitali, millest kolmandik pärineb Saksamaalt. Et Austria välispoliitika põhineb neutraalsusel, on sõjalised kulutused piiratud. See on soodustanud Austria majanduse ühtlasemat arengut võrreldes [[Lääne-Euroopa]] tööstusmaadega.
 
Austrias2017. onaastal oli Austrias tööjõulisi 34,6826 miljonit ja töötus 45,85%. 63% elanikkonnast elabelas allpool vaesuspiiri.<ref name="cia" />
 
{| class="wikitable sortable" style="text-align:center"
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse (2017)<ref name="cia" />
!Sektor !!SKT osakaal !! Tööjõu osakaal
|-
| bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
| 1,53% || 50,57%
|-
| bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
| 2928,84% || 2725,52%
|-
| bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
| 6970,3% || 6774,1%
|-
|}
 
=== Energia ===
{{Vaata|Austria energeetika}}
1972. aastal, pärast parlamendi üksmeelset heakskiitu, alustati Doonau jõel [[Zwentendorfi tuumaelektrijaam|Zwentendorfis tuumaelektrijaama]] ehitust. 1978. aastal toimunud referendumil hääletas 50,5% tuumaenergia kasutamise vastu<ref name="Fe3W3" />, mille järel keelustati selle kasutamine parlamendi dekreediga hoolimata sellest, et Zwentendorfi tuumajaam oli valminud.
 
<ref name="0kYxK">http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/AUT 26.03.2016</ref>
<ref name="d8O2X">http://wwwg.uni-klu.ac.at/spw/oenf/name2.htm 31.03.2016</ref>
<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/au.html cia.gov] välja otsitud 16.11.10 ja 30.10.2020</ref>
<ref name="GyluX">http://www.carnuntum.at/de 31.03.2016</ref>
<ref name="3WdEU">Beller (2006), 10–15</ref>