Pretsedent: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
added {{reflist}} template (booster) |
P Unicodifying, removed: <nowiki> (3), </nowiki> (3) |
||
1. rida:
'''Pretsedent''' on „järgnevaile samalaadseile eeskujuks olev juhtum“.<ref>Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2013. –
Pretsedent on vaid osa [[kohtuotsus]]
==
''Res judicata'' tähendab, et samadel asjaoludel on kohtud juba varem otsuse teinud.<ref>European Justice. Kohtupraktika. 2012. –
==
''Stare decisis'' tähendab, et pretsedent on siduv.<ref>European Justice. Kohtupraktika. 2012. –
==
Kohtud peavad arvesse võtma oma varasemaid seisukohti – see tuleneb õiguskindluse ja võrdse kohtlemise printsiipidest. Õigussubjektidel peab olema võimalus tutvuda kohtupraktikaga, et neil oleks võimalus valida õige käitumismudel. Kui kohtud oma seisukohti pidevalt muudaks, siis ei oleks isikutel võimalik ette näha, milline käitumine on lubatud ja milline mitte. Riigikohtu kui pretsedendi looja eesmärk on suunata teisi kohtuid. Pretsedenti võetakse arvesse, sest see on usutav, kuigi see ei pruugi alati olla formaalselt siduv.<ref>A. Kangur, pp. 76–77.</ref> Nagu enne mainitud, ei ole Mandri-Euroopa õigussüsteemis (siia alla kuulub ka Eesti) kohtupraktika õiguse allikaks ehk see ei ole formaalselt siduv, aga seda arvestatakse tulenevalt ''res judicata'' põhimõttest, et täita lüngad, kui puudub seadus, mis probleemi lahendaks.
Mõnikord on kohtutel siiski vaja oma seisukohti muuta. Selline olukord on näiteks siis, kui pretsedendis on algusest peale õigusnormi valesti tõlgendatud või on viga tehtud viitamisel või on tekstis oluline kirjaviga, mis viib eksiarvamusele.<ref>A. Kangur, p. 85.</ref> Seega ei pea kohtunikud tingimata nõustuma sellega, mida mõni teine kohtunik on varem öelnud, vaid selle varem öeldu võib ka argumenteerides ümber lükata. Õiguskindluse põhimõttest lähtudes ei tohiks aga kohtud oma seisukohti liiga tihti muuta, vastasel juhul oleks õigussubjektidel raske jälgida, milline käitumine on keelatud.
==
François Terré sõnul on iga kohtuotsuse puhul kaks vaatenurka. Esimene on individuaalne ehk tegelik aspekt, mis tähendab üksiku juhtumi lahendamist. Teine aspekt on sellise üldise põhimõtte formuleerimine, mille alusel on kohtuotsus rajatud ja põhjendatud.<ref>E. Anghel, p. 71.
Kohtulahendi kirjutamisel võib pretsedenti toetada ehk seda võib järgida ja tunnustada. Teine võimalus on pretsedent ümber lükata ja muuta sellest tulenevat õigusreeglit. Kui kohtulahendi õigusliku argumentatsiooni kirjutamisel kasutada pretsedenti, siis peab see andma vastuse järgmisele viiele küsimusele:
1) milline õiguslik küsimus on vaja kaasuses lahendada;
2) milline lahend võetakse pretsedendiks (aluseks);
3) millised olid pretsedendi olulised faktilised asjaolud ja kuidas need seonduvad lahendatava kaasuse asjaoludega (asjaolud peavad olema analoogsed);
4) milline õigusreegel on tuletatud pretsedendist ja selle õigusreegli tõlgendamine ning kohaldamine käesolevale kaasusele;
5) milline on vastus õiguslikule küsimusele?<ref>A. Kangur, p. 79.
==
Kui faktilised asjaolud on liiga erinevad, siis ei saa kohtulahendi õiguslikus argumentatsioonis pretsedendile tugineda. Sellisel juhul tuleb selgitada, miks on kahe lahendi asjaolud niivõrd erinevad, et toovad kaasa ka erineva lahenduse.<ref
Kui muutunud on õiguspoliitiline tagapõhi, siis tuleb põhjenduses esitada see muutus ning seletada, kuidas see mõjutab konkreetse kaasuse lahendust. Siia alla kuuluvad ka muutused kehtivates seadustes.<ref
== Viited ==▼
{{viited}}
|