'''Baruch''' või '''Benedict de Spinoza''' ([[24. november]] [[1632]] [[Amsterdam]] – [[21. veebruar]] [[1677]] [[Haag]]) oli [[juudid|juudi]] päritolu [[Holland]]i [[filosoof]].
–
Spinoza tööde suuremahulisus ja tähtsus sai märgatavaks alles pärast tema surma. Tänapäeval peetakse teda üheks suurimaks [[ratsionalism|ratsionalistlikuks]] filosoofiks 17. sajandil, kes pani aluse 18. sajandi [[valgustusajastu]]le ning tänapäevasele [[piiblikriitika]]le. Oma peateoses "[[Eetika (Spinoza)|Eetika]]" astus ta vastu [[René Descartes|Descartes]]'i [[keha ja vaimu dualism]]ile. Spinozat peetakse [[Lääne filosoofia]] üheks tähtsaimaks filosoofiks. [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]] ütles, et kõik kaasaegsed filosoofid on "kas spinozistid või üldse mitte filosoofid."
.
Tema poliitilistest teostest tuntuimad on "[[Tractatus Theologico-Politicus]]" (1670) ja "[[Tractatus Politicus]]" (kirjutatud 1675, ilmunud postuumselt 1677).
s sai märgatavaks alles pärast tema surma. Tänapäeval peetakse astus ta vastu 'spinozat peetakse filosoofid."
Spinoza elas rahulikku elu [[prilliklaas]]ide tegijana ning keeldus kõrgetest kohtadest ja ametitest, mida talle pakuti, nagu näiteks prestiižsed õpetajakohad. Perekonnalt saadud päranduse andis ta oma õele. Spinoza suri 1677. aasta veebruaris [[kopsuhaigused|kopsuhaigusse]], mille oli põhjustanud klaasitolm, mida ta oma tööd tehes sisse hingas.
