Redaktsioon: 15. aprill 2020, kell 13:49 redigeeri Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 792 muudatust Originaaluurimuslik hinnang ("kahjuks") välja ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. oktoober 2020, kell 19:43 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
29. rida: [[1912]]. aastal avaldas Eesti Rahva Muuseum ajalehes [[Postimees (ajaleht)\|Postimees]] teate, kus kutsuti fotograafe muuseumi teenistusse. Pääsuke kasutas võimalust ja asus muuseumis tööle. Esimesed muuseumi jaoks pildistatud fotod pärinevad samast aastast. Täieõiguslikuks liikmeks sai ta [[1913]]. aastal.{{lisa viide}} 1913. aasta 10. juunist 29. juulini korraldas Eesti Rahva Muuseum koostöös Johannes Pääsukesega pildistamisretke, et täiendada muuseumi fotokogu. Marsruut algas [[Narva]]st ning lõppes [[Muhumaa]]l ja [[Saaremaa]]l. Fotoretkel tehti 317 fotot. ~~Pildid~~Fotod on hea kvaliteediga ning seega on võimalik neist teha suuremõõtmelisi koopiaid, tänu millele saab lähemalt uurida jäädvustatud detaile, näiteks talumajade interjööri, sõidukeid ja talurahva rõivaid.{{lisa viide}} [[Fail:Johannes Pääsuke sõjaväevormis püssiga 12.9.1915 Tartus., ERM Fk 2823-2-ab.jpg\|pisi\|Johannes Pääsuke (1915)]] [[1915]]. aastal mobiliseeriti Johannes Pääsuke II järgu kaitseväelasena [[Esimene maailmasõda\|~~Esimesse~~esimesse maailmasõtta]]. Seal olles jätkas ta pildistamist, jäädvustades tagalaelu. Enamik sõja ajal tehtud fotodest jäi Venemaale, kuna need olid sõjaväelaste poolt tellitud.{{lisa viide}} Oma elu jooksul tegi Pääsuke üle 1000 foto.{{lisa viide}} ==~~Filmindus~~Filmikunst== 1912. aastal ehitas Johannes Pääsuke oma fotoaparaadist algelise filmikaamera ja 1912.–1914. aastani tegi ta 30 lühifilmi ~~erinevatest~~ Eestimaa kohtadest ja sündmustest, jäädvustades peamiselt maarahva toimetusi ja kohalikke vaatamisväärsusi, kuid ka spordisündmusi, tähtpäevi ja kultuurielu. Peale selle tegi ta etnograafiafilme Eesti Rahva Muuseumi jaoks, enamik neist üles võetud väljasõitudel. Filmid linastusid [[Tartu]], [[Tallinn]]a, [[Narva]], [[Pärnu]] ja [[Võru]] kinodes. Kokku ontegi Pääsuke ~~teinud~~ ligi 40 filmi, millest 10 on hoiul [[Eesti Filmiarhiiv]]is. Osa tööd on aga hävinud.{{lisa viide}} Pääsukese esimene dokumentaalfilm oli "Utotškini ~~lendamised~~lendamine (Tartu kohal)" (1912), mis kajastas piloot Sergei Utotškini lendu [[Krasnojarski polk\|Krasnojarski polgu]] kasarmute õuelt Tartu linna kohale. "[[Utotškini ~~lend~~lendamine (Tartu kohal)\|Utotškini ~~lennus~~lendamises]]" ~~(1912)~~ keskendus Pääsuke Utotškini lennule Tallinna lähistel lennukiga [[Farman]].{{lisa viide}} Revolutsiooniline hetk saabus aastal [[1914]], mil Pääsuke filmis, lavastas ja produtseeris esimese Eesti mängufilmi "[[Karujaht Pärnumaal]]". See poliitilise alatooniga satiirilist allegooriat sisaldav film rääkis [[Pärnu Postimees\|Pärnu Postimehe]] toimetaja [[Jaan Karu]] ja baltisakslasest linnapea [[Oskar Brackmann]]i tülist. Filmis kajastus eestlaste ja baltisakslaste vaheline võimuvõitlus. Süžee keerleb karujahi ümber. Jõukas vanahärra Frackmann loeb hommikul ajalehest, et Pärnu metsades elav karu hoiab baltisaksa elanikke hirmul. Pannakse kokku jahisalk ja minnakse karu otsima. Metsloom leitakse, kuid temast ei saada kuidagi jagu. Filmi kulminatsiooniks on hetk, mil karu vajub Frackmannile peale ja too jääb looma alla kinni. Samal ajal taanduvad löödud sakslased sündmuskohalt. Enne lõputiitreid esitatakse vaatajale info teksti näol, mis oli Eesti esimese filmi puhul väga julge kunstiline katsetus. Film oli Eestis väga edukas.{{lisa viide}}

Johannes Pääsuke: erinevus redaktsioonide vahel