Süsinikuheitme märgis: erinevus redaktsioonide vahel

'''Toote süsinikuheitme mõõdik''' on [[mõõdik]], mis kirjeldab [[süsihappegaas]]i (CO₂₎) heitekogust, mis tekib toote valmistamise, selle lõpptarbijani transportimise ja ringlusest kõrvaldamise käigus kõrvalsaadusena.

Kaupa või teenust saab märgistada numbrilise näitaja või etiketiga, mis teavitab selle potentsiaalset tarbijat ostetava toote süsinikusisaldusestkäitlemisega seotud süsikujalajäljest. See teave on oluline tarbijatel, kes soovivad vähendada oma ökoloogilise jalajälje suurust ning anda isiklikku panust planeedi Maa [[globaalne soojenemine|globaalse soojenemise]] piiramisse.

Maailma esimese süsinikusisaldusevastava märgise (Product Carbon Footprint, PCF), mis näitab märgistatud toote tootmise käigus emiteeritud CO₂ kogust, võttis kasutusele Carbon Trust 2007. aastal. Märgise kasutamise tingimuseks on, et ettevõte jätkab pingutusi CO₂ emissiooni vähendamiseks oma tootmistegevuses.<ref> ''"Product carbon footprinting: the new business opportunity". Carbon Trust. Retrieved 12 Nov 2012.'' [http://www.carbontrust.com/resources/reports/footprinting/product-carbon-footprinting-the-new-business-opportunity]</ref>

Tootmisprotsessi käigus õhku paisatud CO₂ koguse määramiseks kasutatakse avatud standardil põhinevat ja kolmanda osapoole poolt sertifitseeritud süsteemi, mis välistab suurema auditeerimise vajaduse ja arvestab toote süsinikuheitme suuruse. Arvestusse lisatakse ka toote jaemüügi käigus tekkiv süsinikuheide, mis poest tuleneb küttest, jahutusest, valgustusest jms teguritest.

Oma toodete süsinikuheitme suuruse on toote pakendile märkinud näiteks sellised ettevõtted nagu Walkers Crisps (kartulikrõpsutootja), Kingsmill (leivatootja), British Sugar (suhkrutootja), Cemex (ehitusmaterjalide tootja), Marshalls sillutis ja Quaker Oats. Üks suuremaid süsinikumärgistamise toetajaid oli [[Tesco]], kes hakkas 2007. aastal märgistama oma paljusid tooteid, sh elektripirnid, tualettpaber, pesupesemisvahendid, apelsinid ja piim. Liiga suurte kulude ja tarbijate vähese huvi tõttu lõpetati see projekt lõpetati 2012. aastal.<ref>''Product Carbon Footprint Summary. (PDF) Tesco, August 2012, abgerufen am 5. Oktober 2016. [http://www.tescoplc.com/assets/files/cms/Tesco_Product_Carbon_Footprints_Summary(1).pdf]''</ref>

2009. aastal algatas Department for Environment, Food and Rural Affairs (DEFRA) projekti, mille eesmärgiks oli toiduainetetööstuse turvalisuse ja jätkusuutlikkuse radikaalne ümbermõtestamine ning uudse toote ökoloogilisust märkiva standardi (PAS 2050) väljatöötamine.<ref>''Marketing Week - Defra proposes green food labelling scheme. [http://www.marketingweek.co.uk/news/defra-proposes-green-food-labelling-scheme/3003268.article]''</ref>

2008. aastal algatas World[[Maailma WideLooduse Fund For NatureFond]] (WWF) Freiburgis asuva Ökoinstituudi ja pilootprojekti, Potsdamis asuva Kliimamõjude Uuringute Instituudi ja mõttekoja THEMA1 toetusel pilootprojekti PCF.<ref>''Vom Telefonanschluss bis zum Kaffee: PCF Pilotprojekt berechnet CO2 - Fußabdruck von 15 Produkten und Dienstleistungen. [http://www.pcf-projekt.de/files/1232955171/pcf_pm4_deutsch.pdf]''</ref> Selle realiseerimise käigus määrati 15 toote ja teenuse CO₂ emisiooni suurus. Projekti lõpparuandes leiti, et vastava märgise kasutuselevõtt pole mõttekas, kuna lõpptarbija jaoks puuduvad objektiivsed võrdlusvõimalused, kuniks pole kehtestatud üldiselt rakendatavat standardit.<ref>Pressemitteilung zum Ergebnissymposium vom 26. Januar 2009 (PCF Pilotprojekt) (PDF; 117 kB) [http://www.pcf-projekt.de/files/1232955171/pcf_pm4_deutsch.pdf]</ref>