Indoneesia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Indoneesia kirjandust eesti keeles: vikindus |
Resümee puudub |
||
40. rida:
Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates [[7. sajand]]ist, mil [[Sriwijaya]] riik ja hiljem ka [[Majapahit]]i impeerium kauplesid [[Hiina]] ja Indiaga. Indoneesia ajalugu on oluliselt mõjutanud tema loodusvarasid himustavad võõrriigid. Muslimitest kauplejad tõid kaasa [[islam]]i ja Euroopa riigid [[kristlus]]e. Mõlemad osapooled võitlesid [[Suured maadeavastused|suurte maadeavastuste]] ajastul [[monopol|monopoolsete]] kauplemisõiguste eest [[Maluku saared|Maluku vürtsisaartega]]. Sellele järgnes kolm ja pool sajandit [[Holland]]i kolonisatsiooni, kuni Indoneesia saavutas iseseisvuse pärast [[II maailmasõda]]. Iseseisvuse järel on Indoneesia ajalugu olnud sündmusterohke, seda on saatnud [[loodusõnnetus]]ed, [[korruptsioon]], [[separatism]], [[demokraatia]] areng ja kiire [[majanduskasv]]u periood.
Indoneesias elab sadu rahvaid. Kõige suurem ja poliitiliselt domineeriv rahvarühm on [[jaavalased]]. Indoneesia deviis "''Bhinneka Tunggal Ika''" ("ühtsus mitmekesisuses") väljendab riigis valitsevat kultuurilist ja etnilist mitmekesisust. Vaatamata suurele rahvaarvule ja tiheda asustusega piirkondadele, on Indoneesias laialdased metsiku loodusega territooriumid, kus on rikkalik [[Biodiversiteet|bioloogiline mitmekesisus]]. Riigis on ohtralt loodusvarasid, kuid tänapäeval elavad seal paljud inimesed vaesuses.<ref name=economist1 />
== Riik ==
Nimi ''Indoneesia'' tuleneb [[Ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''Indos'' (tõlkes
Indoneesia asub ligi 17 500 saarel, millest umbes 6000 on asustatud.<ref name="CIA" /> Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit.<ref name="countrystudies" /> Saared paiknevad mõlemal pool [[ekvaator]]it ning neist on suurimad [[Uus-Guinea]] (koos [[Paapua Uus-Guinea]]ga), [[Kalimantan]] (koos [[Brunei]] ja [[Malaisia]]ga), [[Sumatra]], [[Sulawesi]] ja [[Jaava]].
Kalimantani saarel on Indoneesial 1782 km pikkune maismaapiir Malaisiaga, Uus-Guinea saarel 820 km pikkune maismaapiir Paapua Uus-Guineaga ja Timori saarel 228 km pikkune maismaapiir [[Ida-Timor]]iga.<ref name="CIA" /> Merepiir on Indoneesial lisaks ülaltoodud riikidele ka Austraalia, [[Belau]], [[Filipiinid]]e, [[Vietnam]]i, [[Tai]], [[Singapur]]i ja
Indoneesia pindala on 1 904 569 km<sup>2</sup>, millega ta on maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km<sup>2</sup> ja siseveekogusid 93 000 km<sup>2</sup>.<ref name="CIA" />
96. rida:
=== Keskkonnaprobleemid ===
Indoneesia rahvastiku kiire kasv ja suurtööstuse pidev areng on tekitanud mitmeid keskkonnaprobleeme, mille lahendamine on tihti teisejärguline laialdaselt levinud vaesuse ning nõrga ja alarahastatud keskvalitsuse meetmete tõttu.<ref name="forestprob" />
Levinud probleemideks on: *[[raadamine]] ja [[raie]] (millest märkimisväärne osa on illegaalne tegevus) ja nendega seotud maastikupõlengud, mis põhjustavad õhu saastumist [[sudu]]ga laialdastel maa-aladel (Lääne-Indoneesia, Singapur, Malaisia);
*mereressursside üleekspluateerimine;
| |||