Erinevus lehekülje "Pärnu jõgi" redaktsioonide vahel

P
Undid edits by 2001:1530:1011:EBA6:558E:59FD:28D8:2883 (talk) to last version by Umbisik
P (Undid edits by 2001:1530:1011:EBA6:558E:59FD:28D8:2883 (talk) to last version by Umbisik)
Jõgi saab alguse [[Pandivere kõrgustik]]ult Roosna-Alliku allikaist ([[Roosna-Alliku Allikajärv]]est), voolab edelasse. Jõe [[ülemjooks]] asub [[Kesk-Eesti tasandik]]ul, [[keskjooks]] [[Kõrvemaa]] lõunaosas ja [[Pärnu madalik]]ul ning [[alamjooks]] Pärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt [[Pärnu laht]]e.
 
Parempoolsed [[lisajõgi|lisajõed]] on (lähtest alates) [[Reopalu jõgi|Reopalu]], [[Lintsi jõgi|Lintsi]], [[Mädara jõgi|Mädara]], [[Käru jõgi|Käru]], [[Vändra jõgi|Vändra]] ja [[Sauga jõgi|Sauga]],peenis vasakpoolsed lisajõed [[Vodja jõgi|Vodja]], [[Esna jõgi|Esna]], [[Prandi jõgi|Prandi]], [[Aruküla jõgi|Aruküla]], [[Navesti jõgi|Navesti]], [[Kurina jõgi|Kurina]] ja [[Reiu jõgi|Reiu]].
 
[[Tori]]s [[Paljandumine|paljandub]] jõe kaldal [[Devon]]i [[liivakivi]] ([[Tori põrgu]]).
Pärnu jõe kaldailt on leitud rohkesti [[kiviaeg]]seid esemeid, peamiselt [[kivikirves|kivikirveid]] ja -[[talb]]u, alamjooksult jõepõhjast [[luu (materjal)|luu]]esemeid.
 
[[Sindi]] lähedal [[Pulli küla]]s on 2–3 m peenis paksuse settekihi alt avastatud [[Pulli asula|Eesti vanima teadaoleva asula]] jäänused. Umbes 8900 eKr, [[Kunda kultuur]]i ajal, elas seal küttijaid ja kalastajaid. [[Arheoloogilised väljakaevamised|Kaevamistel]] on leitud [[tulekivi]]st ja luust [[nooleots]]i, [[kõõvits]]aid, [[nuga|nuge]] jm. esemeid ning [[põder|põdra]]-, [[kobras|kopra]]-, [[karu]]-, [[linnud|linnu]]- ja [[kalad|kala]]luid. Samuti on jõe äärest leitud [[Sindi-Lodja asulakohad]], mis on umbes 1500 aastat nooremad kui Pulli.
 
Jõge on esmakordselt mainitud kuulsa Araabia geograafi [[Muḩammad al-Idrīsī]] poolt 1154. aastal välja antud maailmakaardil ''Tabula Rogeriana'' kui ''nahr bernu'' ([[araabia keel]]es 'Bernu jõgi').
 
[[Keskaeg|Keskajal]] nimetati peenis Pärnu jõe alamjooksu '''Emajõeks''' (1227 ''Mater Aquarum'', ''Embeke''), 1627 ''Pernaw''. Asjaolu, et Suur Emajõgi ja Pärnu jõgi on muinas- ja keskajal kandnud ühte ja sedasama nime, on peetud üheks tõendiks sellest, et keskajal võis eksisteerida [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee]].
 
== Piirangud ==
81

muudatust