Erinevus lehekülje "Harilik kärnkonn" redaktsioonide vahel

P
Undid edits by 90.190.96.10 (talk) to last version by Pietadè
P (Undid edits by 90.190.96.10 (talk) to last version by Pietadè)
Märgised: Eemaldamine SWViewer [1.4] Tühistatud
{{See artikkel|räägib liigist, perekonna kohta vaata artiklit [[Kärnkonn (perekond)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
 
{{Taksonitabel
Drayan on ilge vaene rott kes sai sündides kirstu plaadiga näkku ning lendas 2 korruselt alla.
| nimi = Harilik kärnkonn
| värvus = loomad
| pilt = Kärnkonnake.jpg
| pildi_seletus =
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Kahepaiksed]] ''Amphibia''
| selts = [[Päriskonnalised]] ''Anura''
| sugukond = [[Kärnkonlased]] ''Bufonidae''
| perekond = [[Kärnkonn (perekond)|Kärnkonn]] ''Bufo''
| liik = '''Harilik kärnkonn'''
| binaarne = ''Bufo bufo''
| binaarse_autor = ([[Carl Linnaeus|Linnaeus]], [[1758]])
}}
[[Pilt:Prince Bufobert.jpg|pisi|right]]
'''Harilik kärnkonn''' või '''Euroopa kärnkonn''' (''Bufo bufo'') on [[kärnkonlased|kärnkonlaste]] sugukonda kuuluv [[konn]].
 
Ladinakeelne sõna ''bufo'' tähendab kärnkonna.
ta sündis abordi jäänuse sulamisel.
 
Harilikku kärnkonna leidub enamasti kogu [[Euroopa]]s. Erandiks on siinkohal [[Iirimaa]], [[Island]] ja mõned Vahemere saared. Pärinedes ühise eellasega liinist, moodustavad harilik kärnkonn ja tema lähiliigid [[liik (bioloogia)|liikide]] kompleksi.
järsku ta sattus vanglasse kus keppisid teda kuked kes on väga kiimas.
 
Päevase aja veedavad kärnkonnad tavaliselt peidus lesides, seega on tegemist üsna silmatorkamatu liigiga. Aktiivseks muutuvad nad päikeseloojangu ajal ning suurema osa ööst jahivad konnad [[selgrootud|selgrootuid]]. Kärnkonn [[liikumine|liigub]] aeglaste kohmakate sammudega või vahel lühikeste hüpetega. Tal on hallikaspruun [[nahk]], mis on kaetud tüükalaadsete muhkudega.
ta jäi rasedaks ja selgus et ta sai hiv viiruse
 
Harilik kärnkonn on tavaliselt üksik loom, kuid paljunemishooajal koonduvad nad suurte kampadena kindlate paljunemistiikide juurde. Siin võitlevad isased paaritumise õiguse pärast. Kärnkonnad munevad [[vesi|vette]] pikkade munadest moodustunud želatiinjate kettidena. Nendest arenevad konnakullesed. Pärast paar kuud kestvat kasvamist ja arengut läbivad kullesed [[Moone (bioloogia)|moonde]], neile kasvavad jäsemed ja kaob [[saba]]. Neist saavad pisikesed kärnkonnad. Noorukid lahkuvad [[vesi|veekeskkonnast]] ja veedavad enamiku [[elu]]st [[maapind|maapinnal]].
temast sai meeste armastaja ning ta nikkub mehi kõiki hoiatan kui teda näete kutsuge politsei ning politsei hoiatab ka.
 
==Taksonoomia==
[[Pilt:Toad shoulder girdle.jpg|pisi|vasakul|alt=Shoulder girdle|skelett õlavöötmest<br>1 suprascapula, 2 scapula, 3 clavicle, <br>4 procoracoid]]
 
1758. aastal andis [[Rootsi|rootslasest]] [[bioloog]] [[Carl von Linné|Carl Linnaeus]] oma ''Systema Naturae'' kümnendas väljaandes kärnkonnale binominaalse nime ''Rana bufo''<ref name="K5XCE" />. Selles väljaandes paigutas ta kõik [[konn]]ad ja kärnkonnad ühte perekonda ''Rana''. Hiljem selgus, et [[perekond]] ''Rana'' tuleks jaotada eraldi perekondadeks. 1768. aastal [[Austria]] [[teadlane]] [[Josephus Nicolaus Laurenti]] asetas hariliku kärnkonna ümber perekonda ''Bufo'' ja nimetas liigi ümber ''Bufo bufo''’ks<ref name="laurenti" /><ref name="zootaxa" />. Perekonda ''Bufo'' kuuluvad kärnkonnad loetakse [[sugukond]]a ''Bufonidae'', kärnkonlased<ref name="DFrost" />.
 
Aastate jooksul on tunnustatud mitmeid ''Bufo bufo'' [[alamliik]]e. [[Kaukaasia]] mägistel aladel elavat Kaukaasia kärnkonna nimetati mingil ajaperioodil ''Bufo bufo verrucosissima''. Sellel kärnkonnaliigil on suurem [[genoom]] ja [[morfoloogia|morfoloogiliselt]] on ta harilikust kärnkonnast ''Bufo bufo''’st erinev. Nüüdseks on [[kaukaasia kärnkonn]] tuntud ''Bufo verrucosissimus''’ena<ref name="BIFth" />. Järgmine sarnane liik, keda leidub Vahemere ümbruses, kandis algselt nime ''Bufo bufo spinosus''. Kasvult on ta harilikust kärnkonnast suurem ja ogalikuma nahaga<ref name="p0YcR" />, varsti nimetati see liik ümber ''Bufo spinosus''’eks<ref name="lOWBZ" />. Gredose kärnkonnal, algselt ''Bufo bufo gredosicola'', keda leidub vaid [[Hispaania]] väikeses mägises Sierra de Gredos’e piirkonnas, on märkimisväärselt suured limanäärmed ja tema [[värv]] kipub olema pigem laiguline, kui ühtlane<ref name="ELhe8" />. Tänapäeval tuntakse teda ''Bufo bufo'' sünonüümliigina<ref name="DFrost" />.
 
''Bufo bufo'' on osa liikiderühmast (species complex), teisisõnu kuulub ta [[liik (bioloogia)|liikide]] rühma, milles olevate eri liikide demarkatsioon (piiritlemine) on ebaselge. Tänapäeval on enamlevinud seisukoht, et mitmed kaasaegsed liigid moodustavad sugulastaksonite rühma, mis pärineb [[jääaeg|jääaja]] eelsest perioodist. Nendeks kaasaegseteks liikideks on ''Bufo spinosus'', Kaukaasia kärnkonn (''bufo verrucosissimus'') ja Jaapani kärnkonn (''Bufo japonicus''). [[Euroopa]]s [[levila|levinud]] harilik kärnkonn ''Bufo bufo'' on arvatavasti tekkinud hiljem<ref name="Birstein" />. Usutakse, et selle liigirühma vanaaegse esindaja levikuala laienes [[Euroopa]]st ka [[Aasia]]sse, kuid Kesk-Miotseeni aegne kuiv [[kliima]] ja Lähis-Idas toimunud [[kõrbestumine]] tekitasid kahe populatsioonirühma vahele [[isolatsioon|i]]<ref name="Garcia-Porta" />. Nende kahe rühma, Aasia ja Euroopa kärnkonnade, täpne omavaheline [[taksonoomia|taksonoomiline]] sugulussuhe on ebaselge. 2001. aastal [[Türgi]]s korraldatud seroloogiliste [[uuring]]ute käigus võrreldi kahe [[liik (bioloogia)|liigi]], ''Bufo verrucosissimus''’e ja ''Bufo spinosus''’e, vereseerumites leiduvaid [[valgud|proteiine]]. Tulemuseks see, et kahe liigi vereproteiinide vahelised erinevused on ebaolulised ning seetõttu tuleks neid kahte liiki kohelda teineteise [[sünonüüm]]idena<ref name="P2ZcC" />.
 
2012. aastal avaldatud [[teadustekst|teadustöös]] uuriti [[Euroopa]] ja Põhja-Aafrika kärnkonnaliikide (''Bufo bufo'') omavahelisi [[fülogenees|fülogeneetilisi]] suhteid. Töö näitas, et kärnkonnaliikide vahel on pikk [[evolutsioon]]iline [[ajalugu]]. Umbes üheksa kuni kolmteist miljonit aastat tagasi eraldus põhiliinist üks hiljuti [[Aserbaidžaan|Lõuna-Aserbaidžaanis]] ja [[Iraan]]is kirjeldatud [[liik (bioloogia)|liik]], ''Bufo eichwaldi''. Edasine jagunemine toimus umbes viie miljoni [[aasta]] eest, kui eraldus liik ''Bufo spinosus'' . Nimetatud sündmus toimus samal ajal [[Püreneed]]e kerkimisega, mis eraldas Ibeeria poolsaare [[populatsioon]]id ülejäänud Euroopast. [[Pleistotseen]]i ajal jagunes Euroopasse jäänud kärnkonnaliin kaheks, moodustades tänapäevani eksisteerima jäänud liigid ''Bufo bufo'' ja ''Bufo verrucosissimus''<ref name="vBWUh" />. Vahel harva [[hübriid|hübridiseerub]] harilik kärnkonn oma lähiliikide juttselg-kärnkonna (''Bufo calamita'') või rohekärnkonna (''Bufo viridis'') esindajatega<ref name="Collins" />.
 
==Kehaehitus==
[[Pilt:Bufo bufo-walking-Iric2006.jpg|thumb|upright|left|alt=Common toad walking|Harilik kärnkonn kõndides]]
 
Täiskasvanud kärnkonnad võivad kasvada kuni 18&nbsp;cm pikkuseks ning nende värv võib varieeruda rohelisest tumepruunini. Kärnkonnad on nime saanud omapärase kärna meenutava nahatekstuuri järgi.
Emased on tavaliselt isastest tüsedamad, lõunapoolsemad isendid oma põhjapoolsematest liigikaaslastest suuremad. Nende [[pea]] on lai, kahe väikese [[ninaõõs|ninasõõrme]] ja otsmise ninamiku all asuva suure [[suu]]ga. Kärnkonnadel puuduvad [[hambad]]. Ümarad väljaulatuvad [[silmad]] on kollase või vasekarva iirisega ja horisontaalsete pilukujuliste pupillidega. Kohe silmade taga on kaks viltuasetsevat ning väljaulatuvat kühmjat ala, mida nimetatakse [[paratoidnäärmed|paratoidnäärmeteks]]. Need näärmed sisaldavad mürgist eritist [[bufotoksiin]], mida kasutatakse võimalike [[kiskja]]te eemalepeletamiseks. Kärnkonna [[pea]] läheb kereks üle ilma nähtava [[kael]]ata. Neil puudub väline [[häälepaun]]. Kehakujult on kärnkonnad laiad ja jässakad, asetsedes maapinna lähedal. [[jäsemed|Esijäsemed]] on lühikesed, sissepoole suunatud [[varvas]]tega. [[paljunemine|Paljunemisperioodil]] arenevad isaste esimesele kolmele sõrmele padjandid (nuptial pads), mida kasutatakse paaritumise ajal emasest kinni hoidmiseks. Võrreldes teiste [[konn]]adega on kärnkonnade tagajäsemed lühikesed, varbad pikad ja varvaste vahel puuduvad [[ujulestad]]. Kärnkonnadel puudub [[saba]] ning [[nahk]] on neil kuiv ja kaetud väikeste tüükalaadsete muhkudega. Harilik kärnkonn kipub olema suguliselt dimorfne, liigi emased isendid on pruunimad ja isased hallimad<ref name="Naish" /> . Kõhualune on neil konnadel halli-mustatäpiline määrdunud valget tooni<ref name="Collins" /><ref name="AmphibiaWeb" />.
Harilikku kärnkonna aetakse sageli teiste konnadega segi, kõige sagedamini [[kõre|juttselg-kärnkonna]] ehk kõrega ja [[Rohe-kärnkonn]]aga. Esimene neist on kasvult väiksem ja tema seljal jookseb peast allapoole kollane triip, rohekärnkonnal on aga harilikule kärnkonnale iseloomulik laiguline muster. Mõlemal liigil on ka [[paratoidnäärmed]], kuid need paiknevad pigem paralleelselt kui viltuselt.<ref name="Collins" /> Välimuselt veel üks sarnane liik on [[rohukonn]] (''Rana temporaria''), aga sellel liigil on teravam ninamik ning kehakujult on ta nurksem. Ka on rohukonna [[nahk]] niiskem ja ta liigub pigem hüpates<ref name="01yxb" />.
Harilik kärnkonn võib elada aastaid. Vangistuses on teada isegi viiekümneaastasi [[indiviid|isendeid]]<ref name="9a9eh" />. [[Loodus]]es peetakse hariliku kärnkonna tavaliseks [[eluiga|elueaks]] 10–12 aastat. Kärnkonna vanust saab määrata varbalülide aastaringide loendamisega<ref name="DaBLG" />.
 
==Levila ja elupaigad==
[[Pilt:Bufo bufo.ogv|pisi|thumbtime=0:30|Videolõik harilikust kärnkonnast tiigis [[Burgwald]], Saksamaa]]
 
Harilik kärnkonn on levinud kogu Euroopas<ref name="Collins" /> erandiks jäävad siinkohal [[Island]], [[Skandinaavia]] külmemad põhja-alad, [[Iirimaa]] ja mõned Vahemeresaared nagu [[Malta]], [[Kreeta]], [[Korsika]],[[Sardiinia]] ja [[Baleaarid]]. Ida suunas võib hariliku kärnkonna isendeid leida kuni Irkutskini [[Siber]]is, lõuna pool leidub teda [[Maroko]]s, [[Alžeeria]]s ja [[Tuneesia]]s asuvates põhjapoolsetes mäeahelikes. Lähedane [[liik (bioloogia)|liik]] elab [[Aasia]]s ja [[Jaapan]]is<ref name="Collins" />. Oma [[levila]] lõunapoolses piirkonnas võib harilikku kärnkonna leiduda kõrgustel kuni 2500 meetrit. Enamasti elutseb [[okaspuu]]- ja [[segamets]]ades, eriti [[märgala|märgades]] paikades<ref name="AmphibiaWeb" />. Asustab see [[liik (bioloogia)|liik]] ka avatud [[maastik]]ke, [[põld]]e, võsastikke, [[park]]e ja [[aed]]asid, samuti võib teda leida kuivadel aladel kaugel püsiveekogudest<ref name="Collins" />.
 
hei ho
==Käitumine ja eluviis==
[[Pilt:Bufo bufo-defensive reaction1.JPG|pisi|Kaitsepoos, Poola]]
82

muudatust