Erinevus lehekülje "Isotermiline protsess" redaktsioonide vahel

Kasutatud de : Isotherme Zustandsänderung
P (Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes)
(Kasutatud de : Isotherme Zustandsänderung)
 
[[Pilt:Ideal gas isotherms.png|pisi|Ideaalse gaasi eri temperatuuridele vastavad isotermid ''pV''-diagrammil]]
{{lisa materjali}}
[[Pilt:Isothermal process.svg|pisi|Värviline ala iseloomustab sellel isotermil tehtavat tööd]]
'''Isotermiline protsess''' on [[isoprotsess]], mis toimub jääval [[temperatuur]]il.
 
'''Isotermiline protsess''' on [[isoprotsesstermodünaamiline protsess]], mis toimub jääval [[temperatuur]]il.:
== Vaata ka ==
:<math>T = \text{const.} \quad \Leftrightarrow \quad T_1 = T_2</math>.
Siin tähistavad <math>T_1</math> ja <math>T_2</math> protsessi alg- ja lõpptemperatuuri.
 
, Protsessi muutuvad [[füüsikaline suurus |suurused]] on aine maht ([[ruumala]]) ja [[rõhk]].
* [[Boyle'i-Mariotte'i seadus]]
* [[Gay-Lussaci seadus]]
* [[Isobaariline protsess]]
* [[Isohooriline protsess]]
 
[[Ideaalse gaasi olekuvõrrand]]ist
:<math>pV = nRT = \text{const} \quad \Leftrightarrow \quad p \sim \frac{1}{V}</math>
tuleneb, et muutumatu temperatuuri <math>T</math> korral on mahumuutus ja rõhumuutus omavahel [[pöördvõrdelisus |pöördvõrdelises]] seoses:
:<math>\frac{V_1}{V_2} = \frac{p_2}{p_1}</math>.
 
Isotermilises protsessis gaasi kokkusurumisel või paisumisel tehtav [[töö (füüsika)|töö]]
:<math> W = n \, R \, T_1\ln\left(\frac{V_1}{V_2}\right) = n \, R \, T_1 \ln\left(\frac{p_2}{p_1}\right)</math>,
kus <math>n</math> on ainehulk ([[mool]]ides) ja <math>R</math> on [[universaalne gaasikonstant]].
 
Isotermiline protsess on näiteks homogeense vedeliku [[keemine]].<ref name="Tehnikaleksikon"/>
 
== Vaata kaViited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="Tehnikaleksikon">1981. [[Tehnikaleksikon]]. Tallinn, Valgus. 656 lk</ref>
}}
[[Kategooria:Termodünaamika]]