Isohooriline protsess: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Kasutatud de : Isochorische Zustandsänderung |
||
1. rida:
[[Pilt:Isochoric process.png|pisi|200px|pV-diagrammil väljendab isohoorilist protsessi vertikaalne joon, sest protsessis muutub rõhk, mitte ruumala]]
:<math>\frac{P}{T}=const,</math>▼
'''Isohooriline protsess''' on [[termodünaamiline protsess]], mis toimub jääval mahul ([[ruumala]]l); protsessi muutuvad [[füüsikaline suurus |suurused]] on [[rõhk]] ja [[temperatuur]]. Niisugune protsess toimub näiteks siis, kui kindlat gaasikogust kuumutada või jahutada muutumatu mahuga anumas. Siis [[Ideaalne gaas |Ideaalse gaasi]] korral on gaasi rõhu <math>p</math> ja temperatuuri <math>T</math> jagatis vastavalt [[ideaalse gaasi olekuvõrrand]]ile konstantne:
kus:▼
Siit järgneb, et gaasi temperatuuri- ja rõhumuutused on omavahel [[võrdelisus |võrdelises]] seoses:
:<math>p_2 \over p_1} = {T_2 \over T_1</math>,
:''p''<sub>1</sub> on rõhk enne soojuse juurdejuhtimist;
:''p''<sub>2</sub> on rõhk pärast soojuse juurdejuhtimist;
:''T''<sub>1</sub> on temperatuur enne soojuse juurdejuhtimist;
:''T''<sub>2</sub> on temperatuur pärast soojuse juurdejuhtimist.
Kuna süsteemi maht püsib protsessis muutumatu, siis ei tehta isohoorilises protsessis tööd. See tuleneb ka [[termodünaamika esimene seadus |termodünaamika esimesest seadusest]] (<math>\Delta U = \Delta Q + \Delta W</math>), kus <math>\Delta W = 0</math> korral juurdejuhitav [[energia]] muundub otse [[siseenergia]]ks (<math>\Delta Q = \Delta U</math>).
Ligikaudselt võib isohooriliseks protsessiks nimetada näiteks [[kütus]]e põletamist [[karburaator]]is.<ref name="Tehnikaleksikon"/>
== Vaata ka ==▼
{{Viited|allikad=
<ref name="Tehnikaleksikon">1981. [[Tehnikaleksikon]]. Tallinn, Valgus. 656 lk</ref>
}}
[[Kategooria:Termodünaamika]]
| |||