Isobaariline protsess: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandasin trükivea Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Isobaric process.png|pisi|200px|Diagramm väljendab gaasi isobaarset paisumist mahult <math>V_A</math> mahuni <math>V_B</math>. Lõik ''AB'' on [[isobaar (termodünaamika)|isobaar]]. Protsessi tööd väljendab pindala <math>p \times (V_B-V_A)</math>]]
'''Isobaariline protsess''' on [[termodünaamiline protsess]], mis toimub jääval [[rõhk|rõhul]]; protsessi muutuvad suurused on aine [[temperatuur]] ja maht ([[ruumala]]).
:<math>\frac{V_1}{V_2}=\frac{T_1}{T_2}.</math>▼
[[Ideaalne gaas |Ideaalse gaasi]] korral on gaasi mahu <math>V</math> ja temperatuuri <math>T</math> jagatis vastavalt [[Gay-Lussaci seadus]]ele konstantne:
== Vaata ka ==▼
Kui temperatuuril <math>T_1</math> on gaasi maht <math>V_1</math> ja sama rõhu juures temperatuuril <math>T_2</math> vastavalt <math>V_2</math>, siis
: <math>\frac{V_1}{T_1}=\frac{V_2}{T_2}</math> ehk <math>V_2 \over V_1} = {T_2 \over T_1</math>.
Seega kui rõhk protsessis on muutumatu, siis on gaasi temperatuuri- ja mahumuutused omavahel [[võrdelisus |võrdelises]] seoses.
Gaas teeb jääval rõhul paisumisel [[töö]]d <math> W</math>, mida saab vastavalt [[termodünaamika esimene seadus |termodünaamika esimesele seadusele]] avaldada järgmselt:
:<math> W = p \cdot \Delta V = n \cdot R \cdot \Delta T</math>,
kus <math>p</math> on rõhk, <math>n</math> on [[ainehulk]] ([[mool]]ides) ja <math>R</math> on [[universaalne gaasikonstant]].
Ligikaudselt võib isobaariliseks protsessiks lugeda näiteks auru tekkimist [[aurukatel |aurukatlas]].<ref name="Tehnikaleksikon"/>
{{Viited|allikad=
<ref name="Tehnikaleksikon">1981. [[Tehnikaleksikon]]. Tallinn, Valgus. 656 lk</ref>
}}
[[Kategooria:Termodünaamika]]
| |||