Redaktsioon: 30. september 2020, kell 19:58 redigeeri 46.131.38.249 (arutelu) Üle kantud artiklist Konstantin Päts Märgis: Tühistatud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. oktoober 2020, kell 20:04 redigeeri eemalda Pro99ton (arutelu \| kaastöö) 107 muudatust Eemaldatud muudatus 5723165, mille tegi 46.131.38.249 (arutelu) Märgised: Eemaldamine Tühistatud Uuem muudatus →
6. rida: Vanimad täna päeval kasutusel olevad hooned on 1770. aastatest. Kõik ehitised saadi valmis 1850. aastatel. Selle tellis endale talveresidentsiks aadlik Bernhard Otto Jakob [[von Uexküll]]. Ehituste kombinatsiooni kujundas arhitekt Georg Winterhalter. Von Uexkülli perekond pidi lahkuma majast 1918 aastal kui Eesti saavutas iseseisvuse. Ehitised müüdi [[Konstantin Päts]]ile 1922 aastal, kes üüris osa [[Soome]]le ja [[Ungari]]le saatkondadeks. Soome riik ostis terve kinnisvara Pätsilt 1926 aastal. Kokkuleppe järgi jäi Päts elama ühte majja 1940 aastani. Soome saatkond lahkus [[Tallinn]]ast 1940 aasta augustis Moskva nõude järgi peale Nõukogude Liidu okupatsiooni. Aastatel 1941-1944 Saksa okupatsiooni ajal oli kinnisvara sakslaste kasutuses. Peale Pariisi rahukonverentsi 1947 aastal kinnisvara nimetati ametlikult Nõukogude Liidu alla. Hooneid kasutati Nõukogude okupatsiooni ajal Tallinna Tehnikaülikooli ühiselamu ja Eesti Rahvusraamatukogu ruumidena.▼ 1923. aastal pakkus Konstantin Päts Soome saatkonnale võimaluse üürida ruumid temale kuuluvas hoones aadressil Kohtu 4, mille ta eelmisel aastal oli ostnud [[Uexküll]]idelt.<ref name="Jbvdo" /> Hiljem sai samal aadressil oma ruumid ka Ungari saatkond.<ref name="Fubcc" /> 1926. aastal tegi Päts ettepaneku maja ära osta; tal oli 25 miljonit marka võlgu pankrotistunud [[Harju Pank\|Harju Pangale]].<ref name="Fubcc" /> Atašee Ville Niskase sõnul "Ta ütles, et teinud pakkumise raske südamega, aga et on vana Soome sõber, siis tunneb suurt kergendust, kui maja, millele ta on pühendanud nii palju tähelepanu, hoolt ja kannatust ja millest ta oli kujutlenud, et sellest saab tema vanaduspõlve kodu, läheks just Soome riigile."<ref name="p7BeK" /> Maja osteti 30. novembril 1926, Päts jäi sinna üürnikuna elama.<ref name="rMkmT" /> 1938. aastal kolis ta elama Kadrioru lossi, [[Viktor Päts]]i perekond elas Kohtu tänaval mai lõpuni 1940<ref name="PlqeH" />. ~~Maailma ajaloos oli olukord, kus riigipea elab teise riigi saatkonna territooriumil, ainulaadne.<ref name="PlqeH" />~~ ▲Soome saatkond lahkus [[Tallinn]]ast 1940 aasta augustis Moskva nõude järgi peale Nõukogude Liidu okupatsiooni. Aastatel 1941-1944 Saksa okupatsiooni ajal oli kinnisvara sakslaste kasutuses. Peale Pariisi rahukonverentsi 1947 aastal kinnisvara nimetati ametlikult Nõukogude Liidu alla. Hooneid kasutati Nõukogude okupatsiooni ajal Tallinna Tehnikaülikooli ühiselamu ja Eesti Rahvusraamatukogu ruumidena. Soome ja Eesti avasid uuesti diplomaatlikud sidemed 24.8.1991. Soome suursaadkonna vanad majad olid siis kehvas seisukorras. Peale Eesti taasiseseisvumist tuli Soomel võimalus Kohtu 4 kinnisvara tagasi saada.

Soome Suursaatkond Tallinnas: erinevus redaktsioonide vahel