Peter Wetberg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiendus
2. rida:
 
==Päritolu ja varajane tegevus==
Peter Wetberg põlvnes [[Liivimaa]] [[Wettberg|vasallisuguvõsast]]. Tal olid vend Erik ja õde, tema õetütar oli Conradt Ixkulli abikaasa.<ref>[[Christian Gahlbeck]], Klaus Neitmann, Madlena Mahling: ''"Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch 1480–1483."'' 14. kd</ref>
Peter Wetberg põlvnes [[Liivimaa]] [[Wettberg|vasallisuguvõsast]]. Ta [[immatrikuleerimine|immatrikuleeriti]] [[16. juuli]]l [[1439]] [[Rostocki ülikool]]is.<ref>[http://matrikel.uni-rostock.de/id/100040175 Andmed Rostocki ülikooli matrikliportaalis.]</ref> Isand Peter Wetbergiks nimetatu (''Dns. Petrus Wetberch'') oli Rostockis ka [[1453]]. aasta sügissemestril, tõenäoliselt oli tegemist sama isikuga.<ref>[http://matrikel.uni-rostock.de/id/100001796 Andmed Rostocki ülikooli matrikliportaalis.]</ref> [[1456]]. ja [[1457]]. aastal oli ta [[Rooma]]s kui [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[skolastik]] ja [[kanoonik]]. 1457. aastal oli ta [[prokuraator]] ja aastal [[1470]] [[Tallinn]]a kanoonik.
 
Peter Wetberg põlvnes [[Liivimaa]] [[Wettberg|vasallisuguvõsast]]. Ta [[immatrikuleerimine|immatrikuleeriti]] [[16. juuli]]l [[1439]] [[Rostocki ülikool]]is.<ref>[http://matrikel.uni-rostock.de/id/100040175 Andmed Rostocki ülikooli matrikliportaalis.]</ref> Isand Peter Wetbergiks nimetatu (''Dns. Petrus Wetberch'') oli Rostockis ka [[1453]]. aasta sügissemestril, tõenäoliselt oli tegemist sama isikuga.<ref>[http://matrikel.uni-rostock.de/id/100001796 Andmed Rostocki ülikooli matrikliportaalis.]</ref> [[1456]]. ja [[1457]]. aastal oli ta [[Rooma]]s kui [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[skolastik]] ja [[kanoonik]]. 1457. aastal oli ta [[prokuraator]] ja aastal [[1470]] [[Tallinn]]a kanoonik.
==Saare-Lääne piiskop<ref>[[Klaus Neitmann]], [[Matthias Thumser]], [[Madlena Mahling]]: ''"Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch."'' 13. kd.</ref>==
 
==Saare-Lääne piiskop<ref>[[Klaus Neitmann]], [[Matthias Thumser]], [[Madlena Mahling]]: ''"Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch."'' 13. kd.</ref><ref>[[Christian Gahlbeck]], Klaus Neitmann, Madlena Mahling: ''"Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch 1480–1483."'' 14. kd</ref>==
[[Paavst]] [[Paulus II]] määras Wetbergi [[17. juuni]]l 1471 Saare-Lääne piiskopiks. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] piiskopiks Bari peapiiskopi Šimun Vosići poolt [[7. juuli]]l 1471. <ref>[http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwedb.html Catholic-Hierarchy andmebaas.]</ref>
 
11. rida ⟶ 13. rida:
 
===Suhted Saksa orduga===
Wetberg kirjutas [[19. september|19. septembril]] [[1474]] [[Saksa ordu kõrgmeister|Saksa ordu kõrgmeistrile]] [[Herbert von Dellwig]]i kinnitamise kohta [[Maasilinna foogt]]iks. [[Liivi ordu maameister]] [[Bernhard von der Borch]] volitas Saare-Lääne piiskoppi [[19. veebruar]]il [[1476]] oma volinikuks tülis [[Tallinn]]a piiskopitooli pärast. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]] soovis [[22. aprill]]il [[1481]], et piiskop toetaks [[Liivi ordu]] maameistrit Riia peapiiskopkonna regaalide saamisel. [[Riia]] raad soovis [[15. veebruar]]il 1482 piiskopilt toetust Liivi orduga seotud tüli lõpetamiseks.
 
===Suhted Tallinna linnagaraega===
[[Liivi ordu maameister]] [[Bernhard von der Borch]] volitas Saare-Lääne piiskoppi [[19. veebruar]]il [[1476]] oma volinikuks tülis [[Tallinn]]a piiskopitooli pärast.
 
===Suhted Tallinna linnaga===
Wetberg teavitas [[3. veebruar]]il [[1475]] Tallinna raadi Tallinna raehärra Hinrik Hunninghuseni kaebuste osas.
 
Ta teatas [[7. veebruar]]il 1475 Tallinna raele Jacob Kypvicki taodeldava [[haakrik]]u asjus.
 
Ta sätestas [[20. august]]il [[1477]] Tallinna kodaniku Hans Peveneri kaebuse asjus vandega kinnitatud Hinrik Bixhovedeni tunnistuse. Ta sätestas [[22. august]]il 1477 Hinrik Bixhovedeni tunnistuse, keda süüdistas üks Beata-nimeline naine.
 
Ta teavitas [[4. september|4. septembril]] 1477 Tallinna raadi Tallinnast varastatud hobuse asjus, kes viibis Saare-Lääne piiskopkonnas.
 
Piiskop teatas Tallinna raele [[16. jaanuar]]il [[1480]], et [[Kuressaare]] elaniku Hinrick Wulffi lesk Agatha oli talle tõendanud, et oli Tallinna surnud kodaniku Korneliuse pärija ja palus Agatha jaoks pärand valmis seada. Ta palus raadi [[13. november|13. novembril]] 1480 arvestada Nicolaus Dangkwardi muret seoses tema vikariaadi ja lääni äravõtmisega. Ta teatas raele [[22. veebruar]]il 1481 seoses [[Hiiumaa]] landknechti Hans Kaneri protestiga kaupmees Jurgen Loeffi süüdistuse vastu 3 palli [[holland]]i [[lina]]se riide omastamises.
 
Piiskop teatas raele [[12. aprill]]il 1481 oma soovist lasta ülekanda päevapalk kiviraidur Hansule. Raad teavitas [[13. detsember|13. detsembril]] 1481 piiskoppi seoses Jacob Tolke turbega hiljuti surnud Diderik Hovede võlanõude asjus ja palus 1481 või [[1482]] piiskopil tasuda kaupmeheselli Merten Becki võlga ning piiskopi õetütre võlajäägi. Raad soovis 1482, et piiskop muretseks päästeraha kaupmehesell Hans Mannertile, kelle kaup jäi Oleff Mysner ja Hinrick Beselori laevale ning kirjutas seoses piiskopi alama Mychel Parasmetza võlgadega. Piiskop soovis raelt [[14. aprill]]il 1482 Saare-Lääne toomhärra Andreas Bekewerter äriasjade osas soosivust.
 
[[Viiburi]] hauptmann [[Laurens Axelsson Tott]] tegi [[8. mai]]l 1482 Tallinna raele etteheiteid rae ja Saare-Lääne piiskopkonna vahelise kaubavahetuse osas, millele piiskop [[5. juuni]]l 1482 vastas. Raad palus 1482 suvel palus läbirääkimistähtaega vastavate etteheidete osas.
 
Piiskop kirjutas raele [[24. juuni]]l 1482, et [[Saaremaa]] stifti mehed Hinrick Bare ja Herbort Roloves tunnistasid, et Jonss Ekendorpi lesk Margareta, tema vennad, [[Keila kirik]]härra Johan Steenwedder ja Tallinna kodanik Jacob Steenwedder volitasid neid, et osta elamut Tallinnas [[Pikk tänav|Pikal tänaval]] [[Oleviste kirik]]u lähedal.
 
Piiskop kirjutas raele [[26. juuni]]l 1482 erinevate teemade osas: Saaremaa maapäeva kokkukutsumisest seoses Laurens Fridachi tüliga Hinrik Bixhoveden van Pernigeliga, surnud Ludolph Nageli võlanõudjaga, Hinrik Hunningkhuseni vaenusega Saaremaa stifti vastu ja Tallinna kodaniku Laurens Beckeri arestitud nisulastiga.
 
Piiskop kirjutas raele [[12. november|12. novembril]] 1482, et Tallinna kodanik Hinrik Fridach aitaks ebaõiglaselt [[Travemünde]]s varguses süüdistatavat piiskopi teenrit Jurgen van Ekenit. Raad palus 1482 piiskoppi pikendada Tallinna kodaniku Kersten Krochi võla tagasimaksmist Saare-Lääne toomhärrale Johan Dusebrochile. Wetberg teavitas [[3. veebruar]]il [[1483]] raadi surnud Saare-Lääne toomhärra Godert Rode varade asjus. Ta kirjutas [[17. veebruar]]il 1483 raele, et kuna mittekeegi Tallinnast ei esitanud omandinõuet Hiiumaalt päästetud tünnitäie tahke [[rasv]]a osas, kasutab ta haakrikku [[Jumal]]a auks (''Juwen ersamheiden wy vruntliken doen to erkennen, wo in den schepen, am lasten up unssem lande Dageden vorbleven, en faath myt talge van unssen buren darsulvet geborgen wart).''
 
Piiskop soovitas [[9. aprill]]il 1483 Tallinna raele sekretär Christianus van Overduncki. Ta kirjutas [[27. aprill]]il 1483 hiljuti surnud Saare-Lääne toomhärra Gerd Gyme pärandatud kalevi asjus, mistõttu toomhärra lesk peab saama 100 marka. Ta kirjutas raele [[10. august]]il 1483 seoses Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahelise tüliga. Raad soovis 1483 [[sügis]]el piiskopilt [[meespäev]]a edasilükkamist ja arvamust Jacob Eckmanni õigustüli osas.
 
===Suhted Gdańskiga===
Piiskop kirjutas [[Gdańsk]]i raele [[29. september|29. septembril ]]1482 Gerd van Zutteni lese Barbare ja Rolov van Gochcheni abikaasa Ame asjus. Piiskop nõudis raelt [[19. märts]]il 1483 poole lasti [[nisu]] väljastamist, mille ta koos Danzigi kodaniku Lutke Wispendorpiga oli Wispendorpi abikaasale saatnud. Piiskop kirjutas [[8. juuni]]l 1483 raele Haapsalu kodaniku Rolov van Gachcheni abikaasa Barbara asjus.
 
===Ludolph Nageli testament===
Paavst Sixtus IV soovis [[16. jaanuar]]il [[1481]] Wetbergil kinnitada Saare-Lääne toomhärra Ludolph Nageli testament. Tallinna raad ja piiskop Borch teatasid [[24. mai]]l 1483 piiskopi tüli asjus seoses asedekaan Nageli testamendi täitmisega, millele piiskop vastas 9. juunil 1483.
 
===Borgeri ja Berchimi protsess===
Piiskop Wetberg oli alates 1479 volitatud kohtunikuks ja keiserlikuks komissariks Iwan Borgeri ja Margareta Berchimi protsessis Tallinna rae vastu. Paul Molitoris palus 1481 algul piiskopit, et kohtunik ja Saare-Lääne kanoonik Borchard Trupenicht jätkaks Berchimi, Borgeri ja Herbord van der Lindeni protsessiga. Ta teatas koos [[Padise klooster|Padise abtiga]] [[6. veebruar]]il 1480 keiser Friedrich III-le seoses Tallinna linna ja Henning Rumori apellatsiooniprotsessiga Berchimi ja Borgeri vastu. Tallinn appelleeris [[9. veebruar]]il 1480 piiskopile seoses Borgeri protsessiga.
 
=== Hinrik Bixhovedeni protsess===
Ta sätestas [[20. august]]il [[1477]] Tallinna kodaniku Hans Peveneri kaebuse asjus vandega kinnitatud [[Buxhoeveden|Hinrik Bixhovedeni]] tunnistuse. Ta sätestas [[22. august]]il 1477 Hinrik Bixhovedeni tunnistuse, keda süüdistas üks Beata-nimeline naine.
 
Ta sätestas [[4. mai]]l [[1478]] Saare-Lääne piiskopi [[Jodokus Hoenstein]]i otsuse, mis lahendas Hinrik Bixhovedeni ja Cornelies Grelle vahelise tüli.
 
Ta teavitas Tallinna raadi [[11. september|11. septembril]] [[1479]] Hinrik Bixhovedeni protsessi asjus, et Bixhoveden on kinni peetud. Tallinna raad teatas 1482 jaanuaris piiskopile, et piiskop saadaks saadikud seoses Tallinna kodaniku Laurens Fridachi taotlusega Hinrik van Bixhoveden van Perningeli vastu. Raad palus mais 1482 piiskopilt abi Fridachi nõudes Bixhovedeni vastu maapäeval, Ludolph Nageli võlgade asjus ja kodanik Laurens Beckeri osas, kes Mychel Parasmetza käest ostis nisu. Raad kirjutas 1482 suvel piiskopile piiskopi teenri Andres Jecke asjus ja Fridachi tüli asjus Saaremaa stiftifoogt Bixhovedeniga. Piiskop soovis raelt [[26. juuli]]l 1483, et ta võiks pidada Haapsalus [[15. september|15. septembril]] [[meespäev]]a. Ta tegi raele [[8. august]]il 1483 ettepaneku käsitleda Fridachi tüli järgmisel meespäeval, kuna tema toodud ürikut ei tunnustatud.
Ta teavitas Tallinna raadi [[11. september|11. septembril]] [[1479]] Hinrik Bixhovedeni protsessi asjus, et Bixhoveden on kinni peetud.
 
===Suhted Lübeckiga===
Ta oli 1479 volitatud kohtunikuks Iwan Borgeri protsessis.
[[Lübeck]]i raad soovis [[17. november|17. novembril]] 1478 Saare-Lääne piiskopilt Lübecki kodaniku Hans Maenvoerti kauba tagastamist. Raad saatis [[13. august]]il 1481 piiskopile kirja ja palus [[2. oktoober|2. oktoobril]] 1483 piiskoppi haige kodaniku Dytmar Paeli asjus, kes oli Gerdt Ghyme pärija.
 
===Muud otsused===
Wetberg määras [[3. mai]]l 1473 toompraosti kohast loobunud Burkhard Trupenichti [[kanoonik]]uks.
 
[[Lübeck]]i raad soovis [[17. november|17. novembril]] 1478 Saare-Lääne piiskopilt Lübecki kodaniku Hans Maenvoerti kauba tagastamist.
 
Ta läänistas 1478 Hinrich Buxhovedenile [[Kirimäe mõis]]a. <ref>Petrus E. Oseen: "DelaGardiska archivet: eller Handlingar ur Grefl. DelaGardiska bibliotheket på Löberöd." 1832.</ref>
 
Paavst [[Sixtus IV]] tegi [[19. jaanuar]]il 1479 Tallinna piiskopile [[Simon von der Borch]]ile ülesandeks uurida ühe kingilt määratud intressi õiguspärasust, mille Riia raad Saare-Lääne piiskopile tegi.
 
Ta protsessis Riiaga, kohtuprotsessi eksekuutoriks oli Tallinna piiskop Simon von der Borch.
 
Notar Michael Tamrese tunnistas [[28. jaanuar]]il 1481, et ta Saare-Lääne piiskopi Riia [[sündik]]u Johannes Molre de Sehusen äraütlemise alusel kinnitas notariaaditeate [[27. juuni]]l 1480 [[Vana-Pärnu]] Toomase kiriku und [[Uus-Pärnu]] Nikolai kiriku ustele.
 
Paavst teatas Wetbergile [[24. august]]il 1481 seoses Riia toompraosti Georg Hollanti surmaga, et tema ametijärglaseks tuleks määrata [[Verden]]i piiskopkonna vaimulik Heinrich Hilghenvelt.
 
===Viibimine Liivimaal===
Piiskop Wetberg osales [[21. jaanuar]]il [[1472]] [[Valmiera|Volmari]] [[maapäev]]al, oli 3. mail 1473 [[Haapsalu]]s, 19. septembril 1474 [[Lihula]]s, [[veebruar]]is 1475 Haapsalus, 20. augustil 1477 [[Kuressaare]]s, 4. septembril 1477 [[Koluvere]]s ja 11. septembril 1479 Haapsalus. Ta viibis 16. jaanuaril 1480 Kuressaares, 6. veebruaril 1480 [[Vormsi]]l, [[13. november|13. novembrist]] 1480 5. juunini 1482 Haapsalus, 24. juunil 1482 Kuressaares, [[29. september|29. septembril]] 1482 Haapsalus, 12. novembril 1482 [[Kaarma]]l, 3. veebruaril 1483 Koluveres, 17. veebruaril 1483 Kuressaares ja alates 19. märtsist 1483 Haapsalus.
 
==Viited==