Aljaksandr Lukašenka: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud muudatus 5731634, mille tegi 85.253.208.48 (arutelu) Märgis: Eemaldamine |
Elmar värs (arutelu | kaastöö) Täiendasin artiklit oluliselt |
||
29. rida:
|}}
'''Alaksandr Ryhoravič Łukašenka''' [aljaks'andr rõh'ooravitš lukaš'enka] (kasutatud ka nimekujusid ''Aljaksandr Lukašenka'', ''Alaksandr Lukašenka'' ja ''Aleksandr Lukašenko''; [[valgevene keel]]es Аляксандр Рыгоравіч Лукашэнка, [[vene keel]]es Александр Григорьевич Лукашенко; sündinud [[30. august]]il [[1954]] [[Kopyś]]is [[Viciebski oblast]]is) on [[Valgevene]] poliitik ja [[Valgevene president|riigi president]] aastast [[1994]]. Euroopa Liit ja USA ei pea tema presidentuuri legitiimseks.<ref>https://www.axios.com/us-lukashenko-president-belarus-353ed235-98f7-446f-919a-6a6cdab81975.html</ref><ref>https://www.err.ee/1135359/borrell-euroopa-liit-ei-pea-lukasenkot-seaduslikuks-presidendiks</ref>
== Elulugu ==
Kasvas üles maakohas Aleksandria külas Šklovski rajoonis Mogiljovi oblastis. Isa polnud, ema töötas lüpsjana.<ref>https://news.tut.by/society/449462.html</ref> Koolis oli probleemne õpilane olles miilitsa lastetoas arvel.<ref>https://news.tut.by/society/557319.html</ref> Lõpetas keskkooli Aleksandrias ja 1975. aastal Mogiljovi Pedagoodilise Instituudi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. 1985. aastal lõpetas kaugõppes Valgevene Põllumajanduse Akadeemia Horkis ökonomist-põllumajandustootmise korraldajana. 1975-1977 teenis NSV Liidu piirivalvevägedes poliitosakonna instruktorina Brestis. 1977-1978 Mogiljovi linna toidukaubastu komsomolikomitee sekretär. 1978-1980 üleliidulise ühingu "Teadus" Šklovski rajooni vastutav sekretär. 1979 astus [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]]-sse. 1980-1982 Nõukogude armees tankiroodu ülema asetäitja poliitalal. 1982-1983 kolhoosi "Udarnik" esimehe asetäitja Šklovski rajoonis. 1983-1985 Šklovi linna ehitusmaterjalide kombinaadi direktori asetäitja. 1985-1987 Lenini nimelise kolhoosi parteikomitee sekretär Šklovski rajoonis. 1987-1990 sovhoosi "Gorodets" direktor Šklovski rajoonis.<ref>https://day.kyiv.ua/ru/article/obshchestvo/lider-socializma-kak-shvedy-ego-propoveduyut</ref>
[[Sovhoos]]idirektor Łukašenka valiti 1990. aastal [[Valgevene Ülemnõukogu]]sse. Ta juhtis Ülemnõukogu ajutist komisjoni vabariiklike ja kohalike võimude administratsiooni all olevate kaubandusstruktuuride tegevuse uurimiseks. 25. mail 1991 avaldas ta ajalehes "Narodnaja Gazeta" programmilise artikli “Diktatuur: Valgevene versioon?”, kus ta süüdistas Valgevenet valitsevat nomenklatuuri autoritaarse võimu poole püüdlemisel ja poliitilise diktatuuri loomisel. Peale seda moodustas Ülemnõukogus fraktsiooni "Valgevene kommunistid demokraatia eest". Pärast augustiputši teatasid parlamendirühma "Valgevene kommunistid demokraatia eest" liikmed Valgevene kommunistlikust parteist lahkumisest ja nõudsid selle keelamist, samal ajal kui Lukašenka ise nõudis Ülemnõukogu esimehe Nikolai Dementei ja ministrite nõukogu esimehe Vjatšeslav Kebitši tagasiastumist.
1991. aasta novembris hääletas Lukašenka Valgevene enda relvajõudude ja rahasüsteemi loomise vastu. Hiljem hindas Lukašenka NSV Liidu lagunemist „20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks.”<ref>https://archive.is/20120914151823/www.soyuz.by/ru/?guid=10598</ref>
[[1993]]. aastal sai ta Valgevene parlamendi korruptsioonivastase komisjoni esimeheks. Olles ülemnõukogus säilitas ta kuni presidendiks valimiseni endale ka sovhoosi "Gorodets" direktori koha.<ref>https://tass.ru/encyclopedia/person/lukashenko-aleksandr-grigorevich</ref>
1994. aastal valiti Łukašenka üllatuslikult presidendiks. Pidas kampaaniat populistlike ja korruptsioonivastase võitluse loosungite all, lubades "kodu ja tööd" kõigile kodanikele, hinnakontrolli ja slaavi riikide liitu Venemaaga. Łukašenka valitsemine muutus aga üha autokraatlikumaks. [[1995]]–[[1996]] kasutas ta [[rahvahääletus]]i oma võimu kindlustamiseks parlamendi suhtes, et pikendada oma ametiaega 2001. aastani ja integreeruda tihedamalt [[Venemaa]]ga.
58. rida ⟶ 64. rida:
2015. aastal valiti ta 83,47% toetusega taas Valgevene presidendiks.
9. augustil 2020 toimunud Valgevene presidendivalimistel sai ta ametlikult 80,1 % häältest. Opositsioon peab tulemust võltsinguks.
==Tunnustus==
| |||