Mehaanika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Unicodifying
1. rida:
{{See artikkel| räägib füüsika harust; tehnika haru kohta vaata artiklit [[Mehaanika (tehnika)]].}}
'''Mehaanika''' (ka: ''mehhaanika''; [[vanakreeka keel]]e väljendist μηχανική τέχνη, ''mekhanikē tekhnē'' '[[masin]]<nowiki/>ate ehitamise kunst') on [[füüsika]] [[teadusharu|haru]], mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Andrus Salupere]]|URL=https://www.ioc.ee/~salupere/lk/Staatika_2006.pdf|Pealkiri=Staatika|Väljaanne=|Aeg=2006|Kasutatud=2018}}</ref> Mehaanikaks nimetatakse ka [[Seade|seadmete]] ja [[aparaat]]<nowiki/>ide konstruktsioonilist osa üldse või ainult seda osa, mis teostab nende toimimiseks vajalikku mehaanilist liikumist.
 
== Mehaanika ajalugu ==
'''Mehaanika''' (ka: ''mehhaanika''; [[vanakreeka keel]]e väljendist μηχανική τέχνη, ''mekhanikē tekhnē'' '[[masin]]<nowiki/>ate ehitamise kunst') on [[füüsika]] [[teadusharu|haru]], mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Andrus Salupere]]|URL=https://www.ioc.ee/~salupere/lk/Staatika_2006.pdf|Pealkiri=Staatika|Väljaanne=|Aeg=2006|Kasutatud=2018}}</ref> Mehaanikaks nimetatakse ka [[Seade|seadmete]] ja [[aparaat]]<nowiki/>ide konstruktsioonilist osa üldse või ainult seda osa, mis teostab nende toimimiseks vajalikku mehaanilist liikumist.
 
== Mehaanika ajalugu ==
Mehaanika ajalugu ulatub välja Antiik-Kreekasse, kus peamisteks alusepanijateks peetakse [[Aristoteles]]et ja [[Archimedes]]t. [[Klassikaline mehaanika|Klassikalisele mehaanika]] alusepanijateks peetakse varauusajal tegutsenud [[Galileo Galilei|Galileod]], [[Johannes Kepler|Keplerit]] ja [[Isaac Newton|Newtonit]]. Kuni [[19. sajand]]ini arvati, et kõik [[füüsikaline nähtus|füüsikalised nähtused]] on seletatavad mehaanika seaduste abil. Füüsika on sellest ajast kasvanud laiemaks, kui mehaanika. Lisaks on tänapäeval teada, et leidub kehasid ja jõude mida klassikaline mehaanika kirjeldada ei suuda. Näiteks on Newtoni mehaanika vaid tegelikkuse [[lähendus]], mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav (nende puhul on tarvis rakendada [[relatiivsusteooria]]t). Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu seda on [[mass]] ja [[jõud]], füüsika üheks aluseks.
<nowiki/>[[Fail:Mehaanikaharud.svg|alt=|pisi|467x467px|Klassikalise, relativistliku ja kvantmehaanika seaduste rakendatavuse või mõistliku rakendatavuse piirid]]
 
<nowiki/>[[Fail:Mehaanikaharud.svg|alt=|pisi|467x467px|Klassikalise, relativistliku ja kvantmehaanika seaduste rakendatavuse või mõistliku rakendatavuse piirid]]
== Mehaanika valdkonnad ==
* [[Klassikaline mehaanika]] (kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi)
* [[Statistiline mehaanika]] (kirjeldab paljudest osakestest koosnevate süsteemide käitumist, näiteks [[termodünaamika]]s)
* [[Relativistlik mehaanika]] (mehaanika, kus liikumiskiirus on [[Valgusevalguse kiirus|valguse kiiruse]]e lähedane ja arvesse peab võtma [[Erirelatiivsusteooria|erirelatiivsus-]] ja [[üldrelatiivsusteooria]]t)
* [[Kvantmehaanika]] (kirjeldamiseks [[Mikrofüüsika|mikroskoopiliste]] objektide liikumist)
 
==Vaata ka==
* [[Klassikaline mehaanika]]
* [[Kvantmehaanika]]
* [[Erirelatiivsusteooria]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Mehaanika|* ]]