Vikipeedia

Liigiteke: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P →‎top: pisitoimetamine
P Unicodifying
1. rida:
'''Liigiteke''' ehk '''spetsiatsioon''' on [[evolutsioon]]iprotsess, mille tulemusena tekivad uued [[Liik (bioloogia)|liigid]].
 
[[Charles Darwin]] oli esimene, kes kirjeldas [[Looduslik valik|loodusliku valiku]] mõju liigitekkes ning käsitles seda ka oma raamatus "[[Liikide tekkimine]]" (inglinglise keeles "[[:en:On the Origin of Species|The Origin of Species]]"), mis ilmus 1859. aastal.<ref name="Ovpsn" />
 
Uute liikide tekkimisel on oluline tähtsus [[ristumisbarjäär]]il, mis võib tekkida erinevate [[Bioloogiline isolatsioon|bioloogiliste isolatsioonide]] toimel. Need isolatsioonimehhanismid jagunevad: sügoodieelne isolatsioon -– [[Ökoloogia|ökoloogiline]], [[Etoloogia|etoloogiline]], mehaaniline, [[gameet]]ne ja sügoodijärgne isolatsioon – [[hübriid]]ide eluvõimetus ja viljatus.<ref name=":1" />
 
[[Geograafiline objekt|Geograafilistest]] teguritest lähtudes saab liigitekkes eristada kahte peamist tüüpi: allopatriline ja sümpatriline liigiteke. Esimesel juhul on uut [[Liik (bioloogia)|liiki]] moodustav organismirühm geograafiliselt eraldatud lähteliigist, teisel juhul puudub uueks liigiks teiseneval organismirühmal geograafiline eraldatus. Täpsemal käsitlemisel, kui arvesse võetakse geograafilise eraldatuse määra, eristatakse nelja liigitekke vormi: [[allopatriline]], [[peripatriline]], [[parapatriline]] ja [[sümpatriline]].
 
Liikide tekkimist on võimalik esile kutsuda ka kunstlikult, näiteks laborikatsetes ja [[loomakasvatus]]es.
 
== Bioloogilised isolatsioonimehhanismid ==
==== Ökoloogiline isolatsioon ====▼
Ökoloogiline isolatsioon on põhjustatud erinevustest sigimispaikades või sigimisaegades. Näiteks kahe kärnkonnaliigi ''[[:en:American toad|Bufo americanus]]'' ja ''[[:en:Anaxyrus fowleri|Anaxyrus fowleri]]'' omavaheline ristumine on takistatud nende sigimispaiga erinevuse tõttu. ''Bufo americanus'' eelistab sigimispaigana [[ojakäär]]e, ''Anaxyrus fowleri'' aga [[tiik]]e ja mülkaid.<ref name=":1" />▼
 
[[Taimed]]el esineb sageli [[Aastaajad|aastaajaline]] isolatsioon, kus näiteks lähedased liigivad [[Õitsemine|õitsevad]] erineval ajal ning selle tõttu on ristumine takistatud. [[Saaremaa]]l kasvavaid [[Must leeder|musta]] ja [[Punane leeder|punast leedrit]] on kunstlikult võimalik kergesti [[Ristimine|ristata]], aga looduslikult ei saa [[hübriid]]ihübriidi tekkida, sest nende [[Õitsemine|õitsemise]] ajad on erinevad.<ref name=":1" />▼
▲==== Ökoloogiline isolatsioon ====
▲Ökoloogiline isolatsioon on põhjustatud erinevustest sigimispaikades või sigimisaegades. Näiteks kahe kärnkonnaliigi ''[[:en:American toad|Bufo americanus]]'' ja ''[[:en:Anaxyrus fowleri|Anaxyrus fowleri]]'' omavaheline ristumine on takistatud nende sigimispaiga erinevuse tõttu. ''Bufo americanus'' eelistab sigimispaigana [[ojakäär]]e, ''Anaxyrus fowleri'' aga [[tiik]]e ja mülkaid.<ref name=":1" />
 
==== Etoloogiline isolatsioon ====▼
▲[[Taimed]]el esineb sageli [[Aastaajad|aastaajaline]] isolatsioon, kus näiteks lähedased liigivad [[Õitsemine|õitsevad]] erineval ajal ning selle tõttu on ristumine takistatud. [[Saaremaa]]l kasvavaid [[Must leeder|musta]] ja [[Punane leeder|punast leedrit]] on kunstlikult võimalik kergesti [[Ristimine|ristata]], aga looduslikult ei saa [[hübriid]]i tekkida, sest nende [[Õitsemine|õitsemise]] ajad on erinevad.<ref name=":1" />
 
▲==== Etoloogiline isolatsioon ====
Etoloogiline isolatsioon on eriti iseloomulik just [[Lahksuguline|lahksugulistele loomadele]] ning avaldub erinevates käitumistunnustes, mille abil tunneb vastassugupool oma liigikaaslase ära. Sellisteks käitumisteks on näiteks paaritumistantsud, [[linnulaul]]ud, konna krooksumised, kutsehüüud, [[feromoonid]]e eritamine jne. Sellised tunnused takistavad sigimisperioodil paaritumist liigivõõra partneriga.<ref name="vQPY1" /><ref name=":0" />
[[Fail:Cypripedium_calceolus_-_Kaunis_kuldking_Keila.jpg|pisi|''Cypripedium calceolus'' -– kaunis kuldking]]
 
==== Mehaaniline isolatsioon ====
Mehaaniline isolatsioon tuleneb isendite suguelundite ehituse erinevusest. Vastassugupoolte genitaalid on liigispetsiifilised ning sobituvad omavahel täpselt. Paljudel [[Putukad|putukatel]] ja ka osadel [[Limused|limusteliikidel]] on ristumine selle tõttu takistatud.<ref name=":0" />
 
Mehaanilist isolatsiooni esineb ka [[taimed]]etaimede seas. [[Õis|Õite]] kujud on erinevad ning see tagab [[Tolmlemine|tolmeldamise]] konkreetse putukaliigi poolt. Eriti on seda näha [[Käpalised|orhideedel]].<ref name="6DBew" />
 
==== Gameetne isolatsioon ====
[[Gameet]]neGameetne isolatsioon takistab liigivõõraste [[Gameet|sugurakkude]] ühinemist. Eriti oluline on see kehavälise [[Viljastumine|viljastumisega]] loomadel. Neil kutsub liigiomaste [[munarakk]]ude ja [[Spermatosoid|seemnerakkude]] kohtumise esile liigispetsiifilised ained, [[atraktandid]].<ref name=":0" />
 
Kehasisese viljastamisega loomadel hukkuvad seemnerakud liigivõõra emasisendi suguteedes, kus on selleks vajalikud mehhanismid (nt happeline keskkond, erinevad barjäärid).<ref name=":0" />
32. rida ⟶ 31. rida:
Taimede puhul ei lähe liigivõõrad tolmuterad idanema või nad hävivad juba emakakaelas ega jõua munaraku viljastamiseni.<ref name=":0" />
 
==== Hübriidide eluvõimetus ====
[[Fail:09.Moriles_Mula.JPG|pisi|Muul]]
[[Hübriid]]ideHübriidide eluvõimetus on põhjustatud vanemate [[geen]]ide sobimatusest, mille tulemusena järglane sureb mingil eluetapil. Kõige kriitilisem aeg on [[ontogenees]]i varastel etappidel: [[lõigustumine]], [[gastrulatsioon]] ja sugunäärmete diferentseerumine. Võib juhtuda, et lõigustumine toimub normaalselt, aga gastrulatsioonis läheb midagi valesti ning [[sügoot]] ei arene normaalselt välja. Mõnikord võib olla ka, et gastrulatsioon toimub korralikult ja katkestused ilmnevad hoopis sügoodi hilisemas arengus.<ref name=":0" /><ref name="Vhwuq" />
 
Isegi kui sügoodi arengus läheb kõik hästi, on suure tõenäosusega sündinud hübriid steriilne või viljatu. See on samuti tingitud vanemate geenidest: vanematelt saadud erinevast [[kromosoom]]ide arvust ja [[rakutuum]]a ja [[tsütoplasma]] omavahelisest interaktisoonist.<ref name=":2" />
 
[[Muul (loom)|Muulad]] ja [[Hobueesel|hobueeslid]] on [[hübriid]]idhübriidid, kes on tekkinud [[Hobune|hobuse]] ja [[Eesel|eesli]] ristumisel. Enamus neist on [[Steriilne|steriilsed]]. See on seetõttu, et nende vanematel on erinev arv kromosoome: [[Hobune|hobusel]] (''Equus caballus)'') on 64 kromosoomi, [[Eesel|eeslil]] (''Equus asinus)'') 62 kromosoomi. Järglasel, muulal või hobueeslil, on aga 63 kromosoomi. Need ei saa moodustada paare, mis tähendab, et [[meioos]]is toimub ebavõrdne jagunemine. See tingib nende steriilsuse.<ref name=":2" />
 
== Geograafilised mudelid ==
==== '''Allopatriline''' ====▼
 
[[Fail:Speciation_modes.svg|pisi|307x307px|Allopatrilise, peripatrilise, parapatrilise ja sümpatrilise liigitekke võrdlus.]]Allopatrilisel liigitekkel jaguneb [[populatsioon]] kaheks geograafiliselt eraldatud populatsiooniks (näiteks elukohtade jagunemine geograafiliste muutuste tõttu nagu näiteks mägede, ookeanite tekkimine). Eraldunud populatsioonid läbivad [[genotüüp]]ilised või [[fenotüüp]]ilised muutused:▼
▲==== '''Allopatriline''' ====
a) *alluvad erinevalt [[Looduslik valik|loodusliku valiku]] survele▼
▲[[Fail:Speciation_modes.svg|pisi|307x307px|Allopatrilise, peripatrilise, parapatrilise ja sümpatrilise liigitekke võrdlus.]]Allopatrilisel liigitekkel jaguneb [[populatsioon]] kaheks geograafiliselt eraldatud populatsiooniks (näiteks elukohtade jagunemine geograafiliste muutuste tõttu nagu näiteks mägede, ookeanite tekkimine). Eraldunud populatsioonid läbivad [[genotüüp]]ilised või [[fenotüüp]]ilised muutused:
b) *läbivad erinevalt [[geenitriiv]]i▼
 
c) *esile tulevad erinevad [[mutatsioon]]id▼
▲a) alluvad erinevalt [[Looduslik valik|loodusliku valiku]] survele
 
▲b) läbivad erinevalt [[geenitriiv]]i
 
▲c) esile tulevad erinevad [[mutatsioon]]id
 
Kui nende kahe populatsiooni isendid uuesti kohtuvad, ei ole nad enam võimelised omavahel järglasi saama ega geneetilist materjali vahetama, on tekkinud ristumisbarjäär.<ref name=":3" />
 
'''====Peripatriline'''====
Peripatriline liigiteke on allopatrilise liigitekke alamvorm. Uued [[Liik (bioloogia)|liigid]] tekivad populatsiooni perifeersetel aladel, isoleeritud kohtades. Tekivad väikesed [[populatsioon]]idpopulatsioonid, mis isolatsiooni tõttu ei ole enam võimelised geneetilist materjali vahetama esialgse populatsiooniga.<ref name=":3" /> Kui väike populatsioon on peapopulatsioonist eraldunud, saab [[looduslik valik]] toimuda seal peapopulatsioonist sõltumatult. Geograafilise isolatisooni tulemusena ja piisava pika aja möödudes võib eraldumise kõrvalproduktiks olla uue liigi teke.<ref name="YZr8j" /> Peripatrilise liigitekkega on seotud ka [[rajajaefekt]] ja [[pudelikaela efekt]]. [[Geenitriiv]]ilGeenitriivil on peripatilisel liigitekkel oluline roll.<ref name="aKWMX" />▼
 
▲Peripatriline liigiteke on allopatrilise liigitekke alamvorm. Uued [[Liik (bioloogia)|liigid]] tekivad populatsiooni perifeersetel aladel, isoleeritud kohtades. Tekivad väikesed [[populatsioon]]id, mis isolatsiooni tõttu ei ole enam võimelised geneetilist materjali vahetama esialgse populatsiooniga.<ref name=":3" /> Kui väike populatsioon on peapopulatsioonist eraldunud, saab [[looduslik valik]] toimuda seal peapopulatsioonist sõltumatult. Geograafilise isolatisooni tulemusena ja piisava pika aja möödudes võib eraldumise kõrvalproduktiks olla uue liigi teke.<ref name="YZr8j" /> Peripatrilise liigitekkega on seotud ka [[rajajaefekt]] ja [[pudelikaela efekt]]. [[Geenitriiv]]il on peripatilisel liigitekkel oluline roll.<ref name="aKWMX" />
 
==== '''Parapatriline''' ====
Parapatrilisel liigitekkel on ainult osaline [[populatsioon]]idepopulatsioonide eraldumine. [[Indiviid]]ide teed kummastki populatsioonist võivad vahepeal ristuda, aga suurenenud [[Heterosügootsus|heterosügootide]] fitness suurendab selliseid [[Käitumine|käitumisi]] ja mehhanisme, mis takistavad nende paaritumist. Isegi kui nende populatsioonide vahel toimub [[geenivool]], siis suurenenud diferentsiaalne valik viib lõpuks ikkagi välja uue liigi tekkeni.<ref name=":3" />
 
===='''Sümpatriline''' ====
Sümpatriline liigiteke on ühe või enama järglaspopulatsiooni tekkimine ühest vanempopulatsioonist ühise [[levila]] piirides ruumilise isolatsioonita.<ref name=":1" />
 
69. rida ⟶ 63. rida:
*[[autohtoonne liik]]
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Ovpsn">{{Netiviide|Autor=Sara Via|URL=http://www.pnas.org/content/106/Supplement_1/9939.full.pdf|Pealkiri=Natural selection in action during speciation|Väljaanne=PNAS|Aeg=16.06.2009|Kasutatud=30.10.2017}}</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Liigiteke"