Erinevus lehekülje "Vabadussõda" redaktsioonide vahel

P
 
== 1919. aasta maipealetung Venemaal ==
{{vaata|Pihkva rinne}}
1919. aasta mais osalesid Eesti väed ajutise strateegilise liitlasena Vene [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] [[Põhjakorpus]]e sõjalises operatsioonis [[Operatsioon Valge Mõõk|Valge Mõõk]], [[Petrogradi kubermang|Petrogradi]] ja [[Pihkva kubermang]]us. [[13. mai]]l asusid Peipsi järve põhjaosas asunud Põhjakorpuse väeosad pealetungile [[Pljussa jõgi|Pljussa jõe]] piirkonnas asunud endise kindral Nikolajevi juhitud brigaadile, kelle staap vangistati ning millest tingitud olukorras taganesid brigaadi väeosad [[Luga (linn)|Luga]] suunas. Järgnenud [[Weimarni raudteejaam]]a ja asula vallutamisega tungisid Põhjakorpuse väed Punaarmee [[Jamburg]]i väegrupi tagalapiirkonda, kes kartes äralõikamist peajõududest taganes, mille järel hõivasid Põhjakorpuse väed 17. mail [[Jamburg]]i linna ja 15. mail hõivasid polkovnik [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]]i ratsaväeosad [[Peipsi järv]]e idakaldal asunud [[GdovOudova]]i (eestipäraselt Oudova). Järgnenud pealetungil [[Gattšina]] ja [[Petrograd]]i suunal jõudsid Vene valgekaartlaste väeosad [[Kikerino]] [[Kikerino raudteejaam|raudteejaama]] ja [[Koporje]]ni, kus asunud Punaarmee väeosade vastupanu tõttu pealetung peatus. [[13. juuni]] 1919 puhkes [[Seraja Lošad fort|Seraja Lošadi]] ja [[Krasnaja Gorka fort|Krasnaja Gorka fordis]] [[Krasnaja Gorka ülestõus|bolševikevastane ülestõus]], mis aga suruti [[Balti laevastik]]u laevade tulega maha ja ülestõusnud taganesid [[16. juuni]]l Põhjakorpuse vägede juurde.
 
Peipsi järve lõunaküljel läksid 12. mail läks Eesti armee [[3. Diviis|3. diviisi]] väeosad üldpealetungile [[Kagu-Eesti]]s Võru suunalt ja vallutas [[24. mai]]l [[Irboska]] ja [[26. mai]]l [[Pihkva]], mille kaitse anti üle [[Gdov]]iOudova suunalt peale tunginud vene [[Põhjakorpus]]e [[Stanislav Bulak-Balahhovitš]]i vägedele.
 
[[Läti Vabadussõda|Lätis]] aga jätkasid saksameelse [[Andrievs Niedra]] sõjaväed 1919. aasta mais Punaarmee väljatõrjumist Lätist, 22. mail vallutati Punaarmeelt [[Riia]] linn ja Punaarmee jätkas taandumist [[Rēzekne]] suunas. Mai lõpuks jõudsid [[Landeswehr]]i ja [[Rauddiviis]]i väeosad [[Gulbene]]ni. Pärast aga 1919. suvel [[Rüdiger von der Goltz]]i juhtimisel [[Landeswehr]]i poolt nõukogude [[Punaarmee]] väljaajamist Lätist haarasid saksa orientatsiooniga poliitikud ja sõjaväelased reaalse kontrolli Lätis ning jätkasid Punaarmee vägesid jälitades liikumist Põhja-Lätist Lõuna-Eestisse.
387

muudatust