Erinevus lehekülje "Gabooni aafrikarästik" redaktsioonide vahel

P
Robot: süntaksiparandus
P
P (Robot: süntaksiparandus)
 
Spawls ja teised (2004) oma artiklis märgivad Gabooni aafrikarästiku tavaliseks keha üldpikkuseks 80–130 cm, maksimumiga 175 cm, kuid märgivad siiski, et liigi esindajad võivad veelgi pikemaks kasvada. Nad olevat küll kohanud teateid 1,8 m ning ka üle 2 m pikkustest isenditest, kuid väidavad, et kindlad tõendid puuduvad.<ref name="Spa04" /> Üks väga suur isend (1,8 m) olevat püütud aastal [[1973]] ning kaalunud tühja kõhuga 11,3 kg.<ref name="Wood" /> Väga suured isendid võivad põhimõtteliselt kaaluda kuni 20 kg, mis teeks sellest liigist maailma raskeima mürkmao [[rombiline lõgismadu|rombilise lõgismao]] (''Crotalus adamanteus'') ees, kuid ühtegi sellist isendit ei ole kindlaks tehtud.<ref name="YPhKI" /><ref name="Wood" />
 
[[Pea]] on neil suur ja kolmnurkne, samas on [[kael]] suhteliselt peenike: vaid kolmandik pea laiusest.<ref name="Mal03" /> [[Ninamik]]u eesotsal, [[Sõõrmed|ninasõõrmete]] vahel on neil 2 suurt ogalaadset soomust – alamliigil ''B.g.gabonica'' on nad pisikesed, kuid ''B.g.rhinoceros''{{'}}el on sarvekesed suured.<ref name="kqxsQ" /><ref name="Spa04" /> Silmad on suured, madu saab [[silmamuna]] horisontaali pidi liigutada<ref name="Mal03" />, asuvad pea eesküljel<ref name="Spa04" /> ning nende ümber on 15–21 [[Silmaümbrised kilbised|silmaümbrist soomust]] (''circumorbital'').<ref name="Mal03" /> Pealael on neil 12–16 silmadevahelist (''intraocular'') soomust. [[silmaalune kilbis|Silmaaluseid]] (''subocular'') ja [[ülamokakilbis|ülamoka]] (''supralabial'') soomuseid eraldavad 4 või 5 soomuserida. Ülamoka soomuseid on 13–18 ning [[alamokakilbised|alahuule]] (''sublabial'') soomuseid 16–22.<ref name="Mal03" /> Mürgihambad võivad kasvada kuni 55 mm pikkusteks<ref name="SB95" />, mis on pikimad mürkmadude seas.<ref name="Mal03" />
 
[[Pilt:Bitis_gabonica_fangs.jpg|pisi|vasakul|Gabooni aafrikarästiku eesmürgihambad <ref name="XrsfI" />]]
Gabooni aafrikarästikut võib enamasti leida vihmametsas ning selle läheduses rohumaadel, enamasti madalatel kõrgustel<ref name="Meh87" />, aga siiski võib ta vahel elada kuni 1500 m merepinnast.<ref name="Mal03" /> Spawls ja teised (2004) märgivad oma artiklis, et liigi elupaiga maksimaalseks kõrguseks on 2100 m.<ref name="Spa04" /> Broadley ja Cocki (1975) sõnul jagavad nad elupaika [[sõsarliik|sõsarliigi]] [[lärmakas aafrikarästik|lärmaka aafrikarästik]]uga (''Bitis arietans''), kes enamasti elab avaral maal.<ref name="B&C75" />
 
Tansaanias elutseb ta sekundaarses metsas, india pähkli istandustes ja [[agraarmaa]]l põõsastes ja puhmastikes, Ugandas aga metsas ning seda ümbritseval rohumaal. Edukalt saab hakkama ka [[kakao]]<nowiki/>istandustes Lääne-Aafrikas ja [[kohvi]][[istandus]]tes Ida-Aafrikas. Leitud on neid ka Zimbabwe [[igihaljus|igihaljas]]test metsadest. Zimbabwes elavad nad aga ainult väga vihmastes metsa piirkondades riigi ida osas. Üldiselt võivad nad ka elada märgaladel ning seisva ja voolava veega aladel. Tihti kohatakse neid metsaservas põllumaadel ja öösiti autoteedel.<ref name="Mal03" />
 
==Käitumine==
Liigil on kaks [[alamliik]]i: ''[[Bitis gabonica gabonica]]'' ja ''[[Bitis gabonica rhinoceros]]''.<ref name="ITIS" />
 
Peter Lenki ''et al'' [[1999]]. aasta molekulaarbioloogiliste uuringute alusel, mille käigus uuriti gabooni aafrikarästikute [[DNA]]-d – osa [[Tsütokroom b|tsütokroom ''b''-st]], tuvastati, et alamliigid erinevad teineteisest märgatavalt, ning pandi ette käsitleda ''Bitis gabonica rhinoceros''{{'}}t eraldi maoliigina ''[[Bitis rhinoceros]]''. Siiani aga süstemaatikas see oluliselt ei kajastu.
 
==Muu==
25 472

muudatust