Erinevus lehekülje "Tüümus" redaktsioonide vahel

P
Robot: süntaksiparandus
P (Unicodifying)
P (Robot: süntaksiparandus)
 
Flaami anatoom ja arst [[Andreas Vesalius]] (1514–1564) kirjeldas tüümust oma teose "[[De humani corporis fabrica]]" 3. peatükis.
 
Inglise anatoom ja arst [[Francis Glisson]] (1597–1677) olevat oma teoses "[https://books.google.ee/books?id=NAY_AAAAcAAJ&printsec=frontcover&dq=Francis+Glisson+Anatomia+Hepatis&hl=et&sa=X&ei=R76iVMnjF4GrUZGwgPAK&ved=0CCIQ6AEwAA#v=onepage&q=Francis%20Glisson%20Anatomia%20Hepatis&f=false Anatomia Hepatis]" kirjeldanud tüümust kui [[loote toitumine|loote toitumise]] jaoks vajalikku ''[[glandula nutritia]]''{{'}}t.
 
Itaalia poeet ja arst G. I. Pozzi arvas 1732, et tüümus on võimeline kokku tõmbuma ja toimib [[lümfisüsteem]]i pumbana.
Täpsed andmed selle kohta, mitu tüümust hiirel on, puuduvad. Osade uurijate arvates võib hiirel paikneda toimiv 2. tüümus ka kaelapiirkonnas.<ref>Smolarchuk C, Zhu LF, Chan WF, Anderson CC., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24777700 T cells generated in the absence of a thoracic thymus fail to establish homeostasis. Lühikokkuvõte.], Eur J Immunol. august 2014 ;44(8):2263-73. doi: 10.1002/eji.201343846., (vaadatud 30.12.2014)</ref><ref>Terszowski G, Müller SM, Bleul CC, Blum C, Schirmbeck R, Reimann J, Pasquier LD, Amagai T, Boehm T, Rodewald HR., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16513945 Evidence for a functional second thymus in mice.Lühikokkuvõte.], Science. 14. aprill 2006;312(5771):284-7., (vaadatud 30.12.2014)</ref><ref>Melissa Lee Phillips, [http://www.the-scientist.com/?articles.view/articleNo/23779/title/Mice-have-second-thymus/ Mice have second thymus. Researchers find cervical thymus that produces T cells and mounts antibody response], 3. märts 2006, (vaadatud 30.12.2014)</ref>
 
Närilise tüümuse epiteel areneb lootel 3. ja 4. [[lõpusetasku]] endodermist ja [[mesenhüüm]]ist. Tüümus koos kilpnäärmega migreerub kaudaalselt ning 15. päeval eraldub tüümus ja liigub [[rindkere]] (''thorax'') suunas. Embrüoaalse ''thymus primordium''{{'}}i rakukogumine koed võivad moodustada ektoopilise tüümuse kudesid kaelas, kilpnäärmes ja kõrvalkilpnäärmes.<ref>Ragini Sharma, S. M. Kantwa, Amrita Jaitawat, Deepika Rani ja Neelam Jain, [http://www.environmentaljournal.org/3-3/ujert-3-3-6.pdf Postnatal Development of Thymus in Male Swiss Mice], Universal Journal of Environmental Research and Technology, 3. väljaanne, nr 3, lk 385–392, 2013, (vaadatud 3.02.2015)</ref>
 
Emaste hiirte tüümus kaalub rohkem kui isaste oma, tüümuse kaal võib varieeruda ka hiiretüvede lõikes.
Esimesed kirjalikud materjalid selle kohta, et immuun- ja närvisüsteem on tihedates suhetes, ja lümfoidorganeid [[innervatsioon|innerveerivad]] närvikiud, pärinevad tõenäoliselt W. Tonkoffilt (W. Tonkoff, 1899).<ref>Andrew J Shepherd, James E G Downing, ja Jaleel A Miyan, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1817817/ Without nerves, immunology remains incomplete – in vivo veritas], Immunology. oktoober 2005; 116(2): 145–163., doi: 10.1111/j.1365-2567.2005.02223.x, PMCID: PMC1817817, (vaadatud 4.10.2014)</ref>
 
Tüümuse närvistus pärineb valdavalt [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsest närvisüsteemist]], [[diafragmanärv]]ist (''n.phrenicus'') ja ''[[ansa hypoglossi]]''{{'}}ist. Sümpaatiline närvistus kulgeb paralleelselt veresoontega ja pärineb [[kaela-rindkereganglion]]ist (''ganglion cervicothoracicum'').
 
Tüümusesagarikke innerveeritakse närvide poolt eraldi. Närvid esinevad [[närvikiud]]ude ja -põimikutena, närvikiud saabuvad ka [[uitnärv]]ist. Enamik närvikiude allub [[noradrenaliin]]i stimulatsioonile.
==Viited==
<div style="height:25em; overflow:auto; border: 1px solid #F5F5F5">
{{viited|2}}
</div>
 
25 472

muudatust