Testamendi tõlgendamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viited
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: süntaksiparandus
 
3. rida:
Pärimisõiguses räägitakse kahesugusest [[Tõlgendamine (õigusteadus)|tõlgendamise]] vajadusest. Esiteks saab viimse tahte avalduse tõlgendamise kaudu välja selgitada, millist liiki viimse tahte avaldusega on tegemist või kas avaldus üldse on viimse tahte avaldus. Teiseks hõlmab tõlgendamine korralduste sisu väljaselgitamist.<ref name=":0" /> Testamendi tõlgendamisel lähtutakse testaatori ([[pärandaja]]) tegelikust tahtest. Tõlgendamise lähtekohad on testaatori tegelikud soovid ja motiivid, isegi kui need ei kajastu testamendi tekstis. Testamendi puhul ei kasutata grammatilist tõlgendamist.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigikogu.ee/download/79898f08-a2d8-0c1c-f16e-cc36a89a1392|Pealkiri=Pärimisseaduse seletuskiri (SE 56)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Testamendi tõlgendamisel ei ole oluline testamendi sisu objektiivne ega normatiivne tähendus, vaid subjektiivne tähendus. Määrav ei ole see, kuidas saab korraldust objektiivselt mõista või kuidas seda mõistaksid isikud, keda testaator testamendis soodustas, vaid üksnes ja ainult see, millise tähenduse omistas korraldusele selle tegija.<ref name=":0" />
 
Viimse tahte tõlgendamisel tuleb lähtuda selle tegija tahtest viimse tahte avalduse tegemise hetkel, kasutades selleks nii testamendist nähtuvaid asjaolusid kui asjaolusid väljaspool testamenti.<ref name=":1">T. Mikk. Pärimisõigus. 2. trükk. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2012, lk 85</ref> Võimaluse korral peaks eelistama tõlgendust, mis säilitaks pärandaja tahte võimalikult suures ulatuses, nn ''favor testament''{{'}}i põhimõte.<ref name=":1" />
 
== Isikute ja asjade nimetamine testamendis ==
31. rida:
 
== Viited ==
{{viited|2}}
 
[[Kategooria:Pärimisõigus]]