Erhu: erinevus redaktsioonide vahel

Enne 20. sajandit kasutati Huqini instrumente peamiselt [[Hiina ooper]]i- ja lavateoste saatemuusikas. Sooloinstrumendina hakati ''erhu''{{'}}t kasutama 20. sajandi alguses seoses ''guoyue'' (rahvusliku muusika) arenguga, mil moderniseeritud Hiina traditsioonilist muusikat hakati kirjutama ja kohandama professionaalsele kontserdilavale. Aktiivsed 20. sajandi alguse muusikud ja heliloojad olid Zhou Shaomei (周少梅; 1885–1938) ja Liu Tianhua (刘天华; 1895–1932). Liu pani aluse tänapäeva ''erhu''-mängule, luues kümme saatjata soolot. Tuntumad kompositsioonid olid Liu Beimao (刘 北 茂; 1903–1981) "Xiao Hua Gu" ('Lillekese trumm') (1943), Liu Tianhua õpilaste Jiang Fengzhi (蔣 风 之; 1908–1986) ja Chen Zhenduo (陈振 铎) ''Hangong Qiuyue'' (Sügise kuu Han Palace'i kohal) ning pime tänavamuusik Hua Yanjun (A Bing) (华彥君 – 阿炳, c. 1893–1950), kelle ''erhu'' ja pipa sooloteoseid salvestati veidi enne tema surma 1950. aastal ning tuntuim neist oli "Erquan Yingyue".