Erinevus lehekülje "Endometrioos" redaktsioonide vahel

P
Robot: süntaksiparandus
P
P (Robot: süntaksiparandus)
 
Endomeetrioosikolde tekkimiseks kinnituvad endomeetriumirakud tõenäoliselt esmalt kõhuõõnde ja selle elundeid katva [[sidekest]]a kahjustatud pinnale ja seejärel muutuvad näärme- ja vaheainekude sisaldavaks koldeks.
 
Endometrioosikollete levinuimateks anatoomilisteks asukohtadeks on [[munasarjad]], [[munajuha]]d, emaka-pärasoole süvendi sidekest, sakrouteriinsed sidemed, [[emakakael]], [[kõhukelme]], soole ja [[kusepõis|kusepõie]] ja ''ligamentum latum''{{'}}i sidekestas ka tupes, välissuguelunditel, [[kubemekanal]]is ja [[kusiti]]s.<ref name=":6" />
 
Koldeid võib esineda ka mujal kehas, nii näiteks on koldeid leitud veel [[kopsud]]est, [[maks]]ast, [[magu|maost]] ja [[lülisammas|lülisambast]]<ref name=":0" />, nahalt, [[kesknärvisüsteem]]ist, [[jäse]]metest ja [[vahelihas]]est.
 
== Viited ==
{{viited|1=2|allikad=
<ref name=":1">Kadri Madissoo (2012). "DNA koopiaarvu muutused endometrioosiga naistel" lehekülg 5. Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiaosakond, Molekulaar- ja rakubioloogia instituut</ref>
<ref name=":4">{{netiviide | URL = http://www.med24.ee/eng/services/contact/article_id-5176| Pealkiri = Endometrioos – kas ikka veel mõistatus? | Autor =Matt, K. | Väljaanne =Perearst | Aeg = aprill, 2008| Kasutatud =18.10.2014}}</ref>
25 472

muudatust