Vaike Uibopuu: erinevus redaktsioonide vahel

Nii isa [[Johannes Rööp]] ([[1896]]–[[1985]], koolijuhataja, õpetaja ning koori- ja orkestrijuht) kui ema '''Anelle Elfriede''' ([[1919]]–[[2009]]) olid muusikaandega juba mitmendat põlve. Rööpide pere laste mängumaaks oli kaunis uhtorg, [[Uhtjärv]] ja [[Tamme-Lauri tamm]]. Vaike õde Hilja-Reet sündis [[1942]]., vend Peeter [[1944]]. ja kaksikõed Karin ja Ellen [[1946]]. aastal. Koolijuhataja korter oli koolimajas ning lastel lubati juba 3–4-aastaselt tundides käia. Pereorkestris mängis isa [[viiul]]it, Vaike [[roopill]]i ja [[sarvepill]]i, Hilja roopilli, Karin [[akordkannel]]t, Peeter [[plokkflööt]]i või [[vilepill]]i, Ellen [[kontrabass]]i, ema [[kitarr]]i. Kodu määravat mõju kinnitab ka koorijuhist õde Karin Rööp. <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=62-oBYHqTsk Laulab Karin Rööp]: Ma ootan homset.</ref>

Ehkki lapsena soovis Vaike Uibopuu saada puusepaks või [[arst]]iks, hakkas ta isa eeskujul siiski muusikat õppima. <ref>{{Raamatuviide |autor=Saari Tamm |pealkiri=Vaike Uibopuu. Neiulaul ja naistelaul |aasta=2010 |kirjastus=Tartu Linnavalitsus |lehekülg=13-23}}</ref>

Isa soovitusel alustas Vaike õpinguid [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Tartu Muusikakoolis]] kohe pärast Urvaste kooli lõpetamist, vaid 13-aastaselt (1953–1957). Õpetajatest jätsid olulise jälje [[Heino Kostabi]], [[Aare Allikvee]] ([[muusikaliteratuur]]), [[Jaan Koha]] ([[harmoonia]]), [[Udo Kolk]] (rahvalooming), [[Helmi Hirve]] (klaver), [[Laine Karindi]] ja [[Roland Laasmäe]] (eriained) ning kontsertmeister [[Vaike Klaar]].

Lapsepõlve lemmikharrastust võimlemist jätkas ta Tartus (sportvõimlemine ja iluvõimlemine [[Hilja Tidriksaar]]e rühmas), Tallinnas sai järgusportlaseks ning diplomite ja medaliteni [[Hilda-Miralda Preikoch]]i (1915–1999) juhendamisel. <ref>{{Raamatuviide |autor=Saari Tamm |pealkiri=Vaike Uibopuu. Neiulaul ja naistelaul |aasta=2010 |kirjastus=Tartu Linnavalitsus |lehekülg=23-30}}</ref>

[[Fail:Vaike Uibopuu ja kammernaiskoor Liivitar 2018.jpg|pisi|paremal|Vaike Uibopuu kammernaiskooriga Liivitar Tartu Ülikooli aulas 28. oktoobril 2018]]

Vaike Uibopuu on asutanud [[Tartu Ülikooli Kammerkoor]]i (koos [[Tiiu Otsus]]ega) ja [[Tartu Ülikooli Naiskoori Vilistlaskoor]]i, mille dirigent oli 2014. aastani. Aastatel 1963–2005 juhatas ta [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor|TÜ Akadeemilist Naiskoori]]. 2005. aastal andis ta koori juhtimise üle [[Triin Koch]]ile.

2017. aastal asutas kammernaiskoori Liivitar. <ref name="Naislauluselts">[https://www.naislauluselts.ee/liikmed/ Naislauluselts] </ref>

Vaike Uibopuu peamine "muusikainstrument" on [[naiskoor]]. Ta on oluliseks pidanud ühtlast kõlapilti, vaba ja takistuseta häält ning täpset intoneerimist. Ta on ise väga hea [[hääleseadja]] ning tunnustab aastaid TÜ Naiskoori lauljatega töötanud [[Rudolf Jõks]]i (1896–1979) põhimõtteid. Ta osales ka ise Rudolf Jõksi individuaaltundides (1970–1976) ning toob esile Jõksi laulukooli märksõnad: [[toon]]i sügavus, positsiooniline kõrgus, [[vokaal]]ide "ühte punkti" viimine ning hääle "ettepööramine", samuti tööd [[diktsioon]]iga. Ka Vaike Uibopuu tööstiili iseloomustab häälega ettenäitamine, sest ta enda hääl on ilmekas, nõtke ja mitmekülgne, ning ta tajub väga täpselt lauljate nüansse. <ref>{{Raamatuviide |autor=Saari Tamm |pealkiri=Vaike Uibopuu. Neiulaul ja naistelaul |aasta=2010 |kirjastus=Tartu Linnavalitsus |lehekülg=47-60}}</ref>

Koori loomise idee pakkusid [[Tiiu Otsus]]e (s. 22.08.1945) meenutuste kohaselt välja [[Arvo Ratassepp]] ja [[Kuno Areng]]. Tiiu Otsus oli [[konservatoorium]]i kaugõpet lõpetamas, kuid Tartus ei olnud [[kammerkoor]]i ja õppejõud pakkusid välja – aga tehke! Üksi tegemiseks tundus mõte liiga mahukas, [[Richard Ritsing]] soovitas Vaike Uibopuud ja [[1970]]. aasta sügisel koor alustaski tegevust, [[Tallinna Kammerkoor|Tallinna]] ja [[Viljandi Kammerkoor|Viljandi Kammerkoori]]i järel kolmanda kammerkoorina Eestis. Tööd alustati [[Tartu Kirjanike Maja]]s. Teine algus [[Tartu Ülikooli Kammerkoor|Tartu Ülikooli Kammerkoorina]]ina oli 3. märtsil [[1971]], kui [[Tartu Ülikool]] lauljad, enamjaolt üliõpilased, õppejõud ja vilistlased, oma [[egiid]]i alla võttis. <ref>{{Raamatuviide |autor=Saari Tamm |pealkiri=Vaike Uibopuu. Neiulaul ja naistelaul |aasta=2010 |kirjastus=Tartu Linnavalitsus |lehekülg=39-40}}</ref>

[[Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor|Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori]] vilistlaskoore on kaks, Tallinnas (asutatud 1979) ja Tartus (asutatud 1992). Tartu koori juhatas Vaike Uibopuu. <ref>{{Raamatuviide |autor=Saari Tamm |pealkiri=Vaike Uibopuu. Neiulaul ja naistelaul |aasta=2010 |kirjastus=Tartu Linnavalitsus |lehekülg=43-44}}</ref>

1977. aastal esietendus [[Vanemuise teater|Vanemuise teatris]] [[Veljo Tormis]]e töödeldud [[regilaul|regilaulu]]<nowiki/>põimikupõimik "Naistelaulud". Sama aasta sügisel sai Vaike Uibopuu Veljo Tormiselt teate, et etendusele vajatakse [[koormeister|koormeistrit]] ja dirigenti. Töö tuli teha ülikiiresti ning ühtseks harjutada teatri ooperi- ja õppekoor ning valitud lauljad ülikooli naiskoorist, kusjuures töökoormus oli niigi suur ja poeg Paavo veel väike. Etendus oli kujundlik: avapildis jäi mulje maakive täis lavast, tegelikult istus naiskoor pleegitamata linaste sõbade all eri tasapindadel ja kerkis häälerühmade kaupa kumarast naiste laule laulma. Kodulinnas lavastus väga menukas ei olnud, seevastu [[gastroll]]idel võeti vaimustusega vastu ning seda peeti [[Kaarel Ird]]i üheks parimaks lavastuseks. Suur osa oli Vaike Uibopuul, kes keerulise teose ülikiiresti selgeks õppis, kogu loole uue hingamise andis ning etendustel koore ohjes hoidis. <ref>{{Raamatuviide |autor=Saari Tamm |pealkiri=Vaike Uibopuu. Neiulaul ja naistelaul |aasta=2010 |kirjastus=Tartu Linnavalitsus |lehekülg=93-99}}</ref>

Vaike Uibopuu on olnud üliõpilaslaulupidude [[Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus|Gaudeamus]] üldjuht.

{{DEFAULTSORTJÄRJESTA:Uibopuu, Vaike}}