Redaktsioon: 23. oktoober 2020, kell 17:30 redigeeri Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 362 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. oktoober 2020, kell 17:30 redigeeri eemalda Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 362 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Kasvuhoonegaasid''' (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist [[soojuskiirgus]]t neelavad gaasid [[Maa (planeet)\|Maa]] [[atmosfäär]]is, mis põhjustavad [[kasvuhooneefekt]]i, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega. Maapinnalt kiiratud soojuskiirgus neeldub atmosfääris kasvuhoonegaasides ning kiiratakse uuesti atmosfääris madalamal temperatuuril kui maapind kõigis suundades, seega kiiratakse osa atmosfääri jõudnud soojusenergiast tagasi maapinnale. Nii ringleb osa pikalainelisest kiirgusenergiast maapinna ja atmosfääri vahel ning energia ärakanne planeedilt väheneb. Viis põhilist kasvuhoonegaasi Maa [[atmosfäär]]is on [[veeaur]] (H<sub>2</sub>O), [[süsihappegaas]] (CO<sub>2</sub>), [[~~Naerugaas~~naerugaas]] (N<sub>2</sub>O), [[metaan]] (CH<sub>4</sub>) ja [[osoon]] (O<sub>3</sub>). Lisaks on atmosfääris selliseid gaase, mis on sinna sattunud vaid inimtegevuse tagajärjel, näiteks [[Kyōto protokoll\|Kyoto protokollis]] käsitletud [[väävelheksafluoriid]] (SF<sub>6</sub>), [[fluorosüsivesinikud]] (HFC) ja [[perfluorosüsivesinikud]] (PFC).<ref name="H1Xl5" /><ref name="oGc6k" /> Peamised kasvuhoonegaasid tekivad looduslike protsesside tagajärjel, kuid tänu inimtegevusele on nende kontsentratsioon atmosfääris viimase paarisaja aasta jooksul pidevalt tõusnud.<ref name="7YYmC" /> Kasvuhoonegaasid ja kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mistõttu Maa keskmine temperatuur on +15 °C, vastasel juhul oleks see –18 °C ning elu Maal praegusel kujul võimatu.<ref name="Keskkonnaministeerium" /> Kui võtta aluseks [[tööstusrevolutsioon]]i algne (1750) süsihappegaasi kontsentratsioon 280 ppm, siis võrreldes 2015. aasta 400 ppm-iga on tõus 40%.<ref name="fHQRK" /><ref name="Greenhouse Gases' Effect on Climate" /><ref name="lJuI1" /> Üldine kasvuhoonegaaside emissioon tõusis aastatel 1970–2004 lausa 70%.<ref name="XTFsc" /> Inimeste poolt atmosfääri lendunud süsihappegaasi hulk on nii suur, et kontsentratsiooni tõus on toimunud olenemata selle looduslikust sidumisest süsinikuringes. 21. sajandil on umbes 3/4 inimtekkelise süsihappegaasi allikaks süsinikul põhinevate kütuste nagu [[kivisüsi]], [[kütteõli]] ja [[maagaas]] põletamine, lisaks mängib suurt rolli metsade raadamine, mullaerosioon ning loomakasvatus.<ref name="Greenhouse Gases' Effect on Climate" />

Kasvuhoonegaasid: erinevus redaktsioonide vahel