Newfoundland: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (saarte loendi põhjal on Newfoundland Kanada 3. saar https://et.wikipedia.org/wiki/Saarte_loend_suuruse_j%C3%A4rjekorras)
PResümee puudub
{{Toimeta|kuu=oktoober|aasta=2020}}
{{See artikkel|räägib saarest; koha kohta New Jersey osariigis vaata artiklit [[Newfoundland (New Jersey)]].}}
[[Pilt:Newfoundland map blank.png|thumb]]
 
==Koloniaalajalugu==
[[5. august]]il [[1583]] võttis [[Humphrey Gilbert]] Newfoundlandi [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa kuningriigi]] valdusessevaldusse esimese ülemerekolooniana. Ent asulaid hakati sinna rajama alles [[1610]]. aastal, kui saarele moodustati esimene asundus (ja lähiaastatel veel mitu). Erinevalt tavalistest kroonikolooniatest olid Newfoundlandil , mille kuberner omas kogu koloonia maad. Valduskolooniad võisid tegutseda aktsiaseltsi põhimõttel ja nende põhiline eesmärk oli omanikele kasumi teenimine. Nõnda sarnanesid nad Inglismaa maamõisatega. Aastatel 1610–1728 oli saarel rida omanikkubernere, kellest osa elus saarel ei käinud. Selgus, et kirja teel võis juhtida küll teises Inglismaa otsas olevaid mõisu, ent mitte üle ookeani olevaid valdusi, ja see pärssis saare arengut. Osa kolooniaid müüdi riigile, osa läks pankrotti. Lõpuks moodustati nende asemele nii-öelda harilik, kroonikoloonia.
[[1655]]. aastal rajasid oma asulad saarele ka prantslased. Kasutades inglise kolooniate nõrkust, kontrollisid nad peatselt enamikku saarest. Nende keskuseks oli Pleasance, tänapäeval [[Placentia]]. Kuningas Williami sõda ajal [[1689]]–[[1697]] vallutasid prantslased peaaegu kogu saare, ent [[Ryswicki rahu]]ga taastati [[Ameerika]]s ''status quo''. Järgnenud [[Kuninganna Anne'i sõda]] [[1702]]–[[1713]] said prantslased lüüa ja vastavalt [[Utrechti rahu]]le pidid Newfoundlandilt lahkuma.
 
139 426

muudatust