Bhikkhu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Budism}}
 
'''Bhikkhu''' on [[Budism|budismis]] almustest elatuv [[munk]]<ref>T.W. Rhys Davids and William Stede (eds.), ''The Pali Text Society’s Pali-English Dictionary'', Electronic Edition, (London: Pali Text Society, 1999), p. 1144.</ref>, täielikutäielikult pühitsuse saanudordineeritud meessoost [[Šākjamuni|Buddha]] õpetuse järgija. Kasutatusel on ka [[sanskriti keel|sanskritikeelsest]] nimetusest ''bhikṣu'' tuletatud '''bhikšu'''. Vastav [[nunn]]a nimetus paali keeles on '''''bhikkhunī''''', sanskriti keeles '''''bhikṣuṇī'''''.
 
Bhikkhu ([[sanskriti keel|sanskriti keeles]] ''bhikṣu''; [[paali keel|paali keeles]] ''bhikkhu''; [[tiibeti keel|tiibeti keeles]] ''dge slong''; [[hiina keel|hiina keeles]] ⽐丘 ''biqiu''; [[jaapani keel|jaapani keeles]] ''biku'') täpne tõlkevaste on ‘kerjus’ (tuletis sanskriti verbijuurest ''bhikṣ'' ‘kerjama’), mis viitab omandi puudumisele ja sellele, et mungad pidid oma toitu kerjama.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kerjusmunk]</ref> [[Šākjamuni|Buddha]] pöördus oma kaaslaste poole alati selle sõnaga (''"Bhikkhud!"''), mis tol ajal ei tähendanud muud kui ''"Kerjused!"''. Tänapäeval tõlgetes kasutatakse tavaliselt sõna ''"Mungad!"'' või jäetakse üldse tõlkimata.
8. rida:
Varajases budismis oli kerjusmunga sünonüümiks ka ‘erakrändur’ (sanskriti keeles ''parivrājaka''), ka 'kodutu' või 'hulgus', kuna tal puudus püsiv eluase. Ajapikku aga jäi mungakogudus paikseks ja tänapäeval elab enamik munki [[vihaara|kloostrites]]<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kerjusmunk]</ref>.
 
Mungaks saamiseleordineerimisele eelneb mungaõpilase ehk [[šramanera]] periood ning kogu ettevalmistus võib kesta umbes aasta. [[Theravaada]] traditsioonis peab munk järgima 227 [[pratimokša]] reeglit. Eri traditsioonides ja koolkondades on reeglite hulk ja sisu mõnevõrra erinev, kuid enamasti kuulub nende hulka üks söögikord päevas, loobumine kõrgest ja pehmest magamisasemest, loobumine igasugusest meelelahutusest jmt.
 
''[[Upāsaka]]'' (meessoost) või ''upāsikā'' (naissoost) on ([[Siddhārtha Gautama|Gautama Buddha]] õpetuse) ilmikjärgija, kes ei ole pühitsetudordineeritud mungaks, nunnaks ega noviitsiks, kuid kes juhindub "[[Viis tõotust|Viiest tõotusest]]". Peamine sisuline erinevus ''[[upāsaka]]'' ja bhikkhu vahel on see, et lisaks loobumisele pahedest on bhikkhu loobunud ka varast ja kodust. Formaalne erinevus seisneb pühitsusesordineerituses, kuid loomulikult võib igaüks elada sündsalt ja ausalt, ilmaka kedagiilma kahjustamatatõotusteta ning selleks ei pea luba küsima ega õnnistust otsima.
 
Bhikkhud elatuvad toetajate [[Annetamine|annetustest]]. Bhikkhu pole preester, ta ei ole vahendaja jumala ja inimese vahel. Bhikkhu on valinud [[Tsölibaat|tsölibaadi]] ja vaesuse ehk maistest asjadest vaba ja alandliku elu. Algselt ja ideaalselt vajab bhikkhu vaid [[Mungarüü|rüüd]] keha katmiseks ja [[kerjakauss|kaussi]] toidu kerjamiseks ning neid saab ta ka ise endale valmistada. Tal pole tavaeluga seotud kohustusi, kuid ta peab kinni [[pratimokša]] reeglitest.