Udeva mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Udeva mõis''' ([[saksa keel]]es ''Uddewa'') oli [[rüütlimõis]] [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Järva vald]]a [[Järva maakond|Järva maakonnas]].
[[Pilt:Udeva mõis 02.jpg|pisi|Udeva mõisa peahoone varemed]]
==Udeva mõisa omaniku ja ajalugu==
Udeva mõis kuulus [[1594]]. aastal [[Kostivere mõis]]niku [[Ewolt Freytag]]i lesele Karin Hansdotter Lejonile, kes oli [[Hans Björnsson Lejon]]i tütar.<ref>[[Freytag von Loringhoven]]id: {{BSB|00000558,00441|Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929}}</ref>
Ewolt Freytagi lese Karin Hansdotter Lejoni kaasavarana läks mõis Heinrich Ruthe valdusse. Nende tütre Margaretha kaasavarana läks mõis 1627. aastal Jakob von Hastferile. Vahepeal riigistatud mõisa kinnistab Rootsi kuningas Gustav II Adolf igaveseks omandiks Jakob Hastferile ja tema järeltulijatele, kelle poja Ewaldi Hastferi surma järel 1678. aastal sai mõisa omanikuks Ervita ja Aruküla mõisa omanik Franz Strassburg.
Kuigi Udeva mõisa omanikena nimetatakse ka von Lievenite ja von Lodede perekondi, jäävad püsivamalt mõisa omanikeks von Knorringud, kellele kuulub mõis kuni 1908. aastani. 1753. aastal saab pärandi jagamise teel Aruküla, Ervita ja Udeva mõisa omanikuks meeskohtunik Adam Friedrich von Knorring, kes pärandab mõisa 1775. aastal poeg Gotthard Johann von Knorringule. Gotthard Johan ehitab uhke Norra mõisa ja tema juhtimisel toimuvad suuremad ehitustööd ka Udeval. Ka tänaseks säilinud peahoone vare on ehitatud arvatavasti 1790ndatel. Gotthard Johani surma järel 1824. aastal pärib Udeva mõisa vanaisa testamendiga pojapoeg Johann von Knorring. Viimane von Knorring, kellele Udeva mõis kuulub on kaptenleitnant Nikolai von Knorring, kes saab 135 000 hõberublale hinnatud mõisa omanikuks 1873. aastal ja müüb selle tormiliste aegade tõttu Vene keisririigis 1908. aastal.
Kuulsusrikkaks kujunes Udeva mõisa ajalugu ka viimase baltisaksa päritolu omaniku parun Bernhard von Maydelli ajastul. Olles ostnud 1917. aasta juunis, I Maailmasõja lõpul, 450 000 rubla eest Norra ja Udeva mõisad, jääb ta neist ilma juba sama aasta oktoobris, kui mõisad noore Eesti Vabariigi poolt riigistati. Pärast võõrandamist oli Maydell sunnitud loobuma Norra mõisast, kuhu kolis Rõhu algkool. Udeva mõis koos ligi 220 hektari maa ja majandushoonetega antakse 1583 krooni eest aastas endisele omanikule rendile. Majandushoonete hulgas on ka Udeva piiritusetehas, mille toodangu pealt on kokku lepitud eraldi rendimaksed
Hiljem muutus ta [[Norra mõis]]a [[kõrvalmõis]]aks, ning seda kasutati majandusmõisana.
| |||