Friedrich-Alfred Olbrei: erinevus redaktsioonide vahel

Esimese maailmasõja ajal teenis [[Pirita]]l [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Tallinna Merelennujaam]]as. 1918. aastal asutas koos [[Villem Tomingas|Villem Tomingaga]]ega Tallinnas elektriinstallatsiooni ettevõtte «Elektri installatsiooni büroo Tomingas & Olbrei». OsalesVõttis osa [[Vabadussõda|VabadussõjasVabadussõjast]], oli [[Kaitseministeerium]]i sädetelegraafi valitsuse ning sädetelegraafikompanii ülem, pani aluse Eesti kaitseväe [[raadioside]]le. Lõpetas 1925 Prantsusmaal [[Toulouse'i Ülikool]]i Elektrotehnika Instituudi. Oli 1926–331926–1933 [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutised|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutiste]] (KVÜÕA) lektor ja õppetöökodade ülem, [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgema Sõjakooli]] õppejõud ning inseneriväeala erijuhataja, 1929–311929–1931 ühtlasi [[Tallinna Tehnikum]]is raadiooperaatorite kursuse lektor, õpetas elektro-, side- ja [[raadiotehnika]]t, oli riikliku kutsekomisjoni liige. 1933–341933–1934 sidepataljoni ülem, 1934–401934–1940 [[Riigi Ringhääling]]u direktor, 1940–411940–1941 Sidevalitsuse raadiokeskuse peainsener.<ref name="ETBL" />

Sõja puhkemisel viidi [[Venemaa]]le laskurdiviisi sideülemaks, töötas [[Uuralid|Uuralites]] [[Ivdel]]i mangaanikaevanduses ning oli [[Tjumeni sõjakool]]i sideala õppejõud. 1944. aastal saadeti Siberi vangilaagrisse, süüdistatuna spionaažis ja vandenõus osalemises. Naasis asumiselt Eestisse 1956, oli Vabariikliku Röntgenoloogiajaama ja Tervishoiuministeeriumi arstiriistade töökoja juhataja, aastast 1963 Rahvamajanduse Nõukogu tehnilise informatsiooni keskbüroo tehnikateabe- ja patendiekspert.<ref name="ETBL" />

Mõjutas põhjapanevalt raadioalase tehnilise mõtte ja hariduse ning [[ringhääling]]u ja raadiotööstuse arengut Eestis. Tema eestvõttel ja osalusel asutati Riigi Ringhäälingu raadiolabor ja töökojad, ehitati ümber ja varustati ränikristall-pooljuhtsaatjaga Tallinna raadiojaam, rajati 1937 [[Türi]]le 50 KW raadiosaatejaam koos Euroopa moodsaima 196,6&nbsp;m kõrguse vabaltseisva [[mastantenn]]iga, valmis Baltimaade esimene mobiilne ülekandekeskus – reportaažiauto "[[Hõbehall (sõiduk)|Hõbehall]]", hangiti firmalt AEG Eestisse esimeste seas maailmas [[magnetofon]]id, raadioülekannete tarvis arendati välja Tallinna teatri- ja kontserdisaale ning spordiväljakuid ühendanud kaablivõrk, maal avati raadiokuulamise hõlbustamiseks ligi 250 [[tuuleturbiin|tuulik-elektrigeneraator]] akulaadimispunkti, kavandati ja 1939–1940 püstitati Tallinnas [[Kreutzwaldi tänav|Kreutzwaldi]] ja [[Faehlmanni tänav]]a nurgale tehnika viimase sõna järgi [[Raadiomaja]], mille elektrilise osa projekteeris koos insener A. Lossmanniga. Raadiotööstuse arendamisel ja selle teaduslikul korraldamisel toetus peamiselt ameeriklaste kogemustele.<ref name="ETBL" />

Tema õde oli ballettmeister, balletipedagoog ja tantsija [[Rahel Olbrei]], õemees arhitekt ja kunstikriitik [[Hanno Kompus]].

==TunnustusedTunnustus==

* 1920 [[Vabadusristi I liigi 3. järk]], 1920

* 1935 [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]], 1935