Töötlev tööstus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Majandus6 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Majandus6 (arutelu | kaastöö)
Lisatud EL võrdluses teave trendi kohta
85. rida:
 
===== <u>Mikroettevõtete osakaal</u> =====
'''Võrreldes Euroopa Liidu riikide töötleva tööstuse ettevõtetega on Eestis keskmisest vähem [[Mikroettevõtja|mikroettevõtteid]]''' (ettevõteid, kus on [[töötaja]]<nowiki/>id alla kümne). Kui Eestis on 77% töötleva tööstuse ettevõtetest mikroettevõtted, siis Euroopa Liidu riikides on vastav näitaja keskmiselt 82% (2018). [[Läti|Lätis]] on 83% ja [[Leedu|Leedus]] 86% töötleva tööstuse ettevõtetest mikroettevõtted. [[Soome]]<nowiki/>s on vastav näitaja 81% ja [[Rootsi]]<nowiki/>s 88%. Kõige väiksem on mikroettevõtete osakaal [[Luksemburg|Luksemburgis]] ja kõige suurem [[Slovakkia|Slovakkias]].<ref name=":1">Algandmed Eurostati andmebaasist (2018.a kohta). EL näitaja ei sisalda Iirimaa, Kreeka ja Suurbritannia näitajat, kuna neil riikidel puudusid 2018. a näitajad.</ref>
 
Üle 250 töötajaga ettevõtted moodustavad Eestis 0,8% kõigist töötleva tööstuse ettevõtetest, mis jääb samasse suurusjärku Euroopa Liidu riikide keskmise näitajaga, mis on 0,9%.<ref name=":1" />
92. rida:
 
===== <u>[[Müügitulu]] töötaja kohta</u> =====
'''Eesti töötleva tööstuse ettevõtted toodavad müügitulu töötaja kohta 47% vähem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt (2018).''' Kui Eestis toodab üks töötaja müügitulu keskmiselt 119 700 eurot, siis Euroopa Liidu keskmine töötaja toodab keskmiselt müügitulu 226 300 eurot. Võrreldes Soome ja Rootsiga töötajatega toodab Eesti töötaja müügitulu 3 korda vähem. Samas toodab Eesti töötleva tööstuse töötaja 57% enam müügitulu võrreldes lätlastega ja 18% enam müügitulu võrreldes leedulasega. Euroopa Liidus on kõige suurem müügitulu töötaja kohta [[Belgia]] ettevõtetel ja kõige väiksem [[Bulgaaria]] ettevõtetel. Perioodil 2015-2018 on Euroopa Liidu riikide tööstusettevõtete keskmine müügitulu töötaja kohta suurenenud 9,7% ja Eestis samal ajal 5,6%. See näitab, et üldiselt on suutnud teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtted oma tootlikust efektiivsemalt suurendada<ref name=":1" />
 
===== <u>[[Lisandväärtus]] töötaja kohta</u> =====
'''Eesti töötleva tööstuse ettevõtete poolt toodetud lisandväärtus töötaja kohta on 45% väiksem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt (2018).''' Kui Eestis toodab üks töötaja lisandväärtust keskmiselt 30 100 eurot, siis Euroopa Liidu keskmine töötaja toodab keskmiselt lisandväärtust 55 200 euro ulatuses. Võrreldes Soome ja Rootsiga töötajatega toodab Eesti töötaja lisandväärtust keskmiselt 3 korda vähem. Samas toodab Eesti töötleva tööstuse töötaja 40% enam lisandväärtust võrreldes lätlastega ja 32% enam lisandväärtust võrreldes leedulasega. Euroopa Liidus on kõige suurem lisandväärtus töötaja kohta [[Taani]] ettevõtetel ja kõige väiksem [[Bulgaaria]] ettevõtetel. Perioodil 2015-2018 on Euroopa Liidu riikide tööstusettevõtete keskmine toodetud lisandväärtus töötaja kohta suurenenud 13,4% ja Eestis samal ajal 14,4%. See näitab, et Eesti ettevõtted on vaadeldud perioodil suutnud töötaja kohta toodetud lisandväärtust pisut kiiremini kasvatada kui Euroopa Liidu ettevõtted keskmiselt. <ref name=":1" />
 
==Viited==