Erinevus lehekülje "Kersti Kaljulaid" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Eemaldatud muudatus 5731644, mille tegi 85.253.208.48 (arutelu))
Märgised: Eemaldamine Tühistatud
P
====2016. aasta maksumuudatused====
 
Kaljulaid kuulutas 23. detsembril 2016 välja Riigikogu poolt 19. detsembril 2016 vastu võetud maksupaketi. Opositsioonis olev [[Reformierakond]] ja mitmed huvigrupid olid teinud presidendile ettepaneku jätta seadus väljakuulutamatavälja kuulutamata, sest nende hinnangul oli muudatused kiiruga ette valmistatud ja vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Seaduse väljakuulutamisega kaasnenud avalduses märkis president, et ta pole rahul seaduse vastuvõtmise asjaoludega, kuid seadust välja kuulutamata jättes jääks [[Eesti 2017. aasta riigieelarve]] enne saabuva aasta algust vastu võtmata. Kaljulaid pöördus palvega [[õiguskantsler]]i poole analüüsida maksumuudatuste üksikuid aspekte.<ref name="wdnEc" />
 
====Magusamaks====
====Pensionireformi seadus====
 
Veebruaris 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata senist pensionikorraldust oluliselt muutva kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse. Kaljulaidi hinnangul riivab seadus ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning on mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega.<ref>{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15808-president-kaljulaid-jaetan-kohustusliku-kogumispensioni-reformi-seaduse-vaelja-kuulutamata-kuna-see-on-vastuolus-pohiseadusega/index.html |pealkiri=President Kaljulaid: jätan kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse välja kuulutamata, kuna see on vastuolus põhiseadusega |väljaanne=president.ee |aeg=07.02.2020 |vaadatud=27.06.2020}}</ref> Märtsis 2020 võttis riigikogu seaduse uuesti muutmata kujul vastu.<ref>{{Netiviide |url=https://poliitika.postimees.ee/6919079/riigikogu-vottis-pensionireformi-seaduse-uuesti-vastu |pealkiri=Riigikogu võttis pensionireformi seaduse uuesti vastu |väljaanne=Postimees.ee |aeg=11. märts 2020 |vaadatud=27. juunil 2020}}</ref> Kaljulaid jättis seaduse ka teistkordseltteist korda välja kuulutamata ja esitas taotluse riigikohtule kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.<ref>{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15897-vabariigi-president-poeoerdus-pensionireformi-seadusega-riigikohtusse/index.html |pealkiri=Vabariigi President pöördus pensionireformi seadusega Riigikohtusse |väljaanne=president.ee |aeg=20.03.2020 |vaadatud=27.06.2020}}</ref>
 
====Välisteenistuse seaduse muudatused====
{{Vaata|Kersti Kaljulaidi presidendikõned}}
====Ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016====
Kaljulaid ütles, et poliitikute ja kõrgete riigiametnike ülesanne on hoida laste usku Eestisse, iseendasse ja tulevikku ning lasta rahval tunda end kõrgeima võimu kandjana. Me tahtsimegi sellist Eestit, kus igaüks koos teistega loob endale sellist Eestit, nagu tema tahab, nii et kokku tuleb meie kõikide riik. Et inimesed oleksid enesekindlad, tuleb kaasinimestes näha kaasteelisi, kelles me näeme head, mitte vigu. Elu viivad julgelt otsustades edasi enesekindlad inimesed, mitte need, kes kardavad, et osutatakse nende nõrkustele. Riik peab lastele andma ka hariduse ning tagama ettevõtluse lihtsuslihtsuse ningja vabadusvabaduse. President, kes vastutab riigi tuleviku eest, saab olla nõudlik sõnastaja, peab olema seal, kus on raske, toetama neid, kes võiksid muidu kõrvale jääda. Eetiline riik annab inimestele enesekindluse ja muutub seeläbi ka ise tugevamaks, olles rahva oma. Meie siin peame julgustama unistama ning toetama unistuste täitumist ja unistuste purunedes ka tükid üles korjama. Kaljulaid avaldas usku ja lootust, et viie aasta pärast on Eestis rohkem mõistmist ja vähem hukkamõistu, rohkem abistamist, rohkem julgust ja vähem hirme. Franklin Delano Roosevelt ütles: "Ainus, mida karta, on hirm ise". Meie tugevus on Kaljulaidi sõnul see, et ütleme otsekoheselt ja selgelt, et meie suurim probleem ei ole majandus, vaid julgeolek. Meil endal peab olema enesekindlust ja usku, et suudame hoida Eesti riiki.<ref name="presidendikõne1" />
 
Kaljulaid ütles ka, et Lennart Meri on olnud suur Eestit Läände viies, Arnold Rüütel Euroopat inimesteni tuues ja Toomas Hendrik Ilves Eestit küberilma saates.<ref name="presidendikõne1" />
126 066

muudatust