2789
muudatust
Pilt:Microscope Zeiss 1879.jpg|pisihochkant=0.7|„Großes Mikroskop“ von [[Carl Zeiss]]i „suur mikroskoop“ aastast 1879, mille optika arvutas [[Ernst Abbe]]]]
[[Pilt:Microscope-letters.svg|pisi|Lihtsa mikroskoobi ehitus:<br> A – [[okulaar]], B – [[objektiiv]], C – ese, D – [[kondensor]], E – esemelaud, F – valgusallika valgust suunav peegel]]
'''Valgusmikroskoop''' on [[mikroskoop]], mis kasutab [[nähtav valgus|nähtavat valgust]] ja [[lääts]]ede süsteemi, et tekitada inimsilmale vaadeldavat suurendatud kujutist väikestest objektidest.▼
▲'''Valgusmikroskoop''' on [[mikroskoop]], mis kasutab [[nähtav valgus |nähtavat valgust]] ja [[lääts]]ede süsteemi, et tekitada inimsilmale vaadeldavat suurendatud kujutist väikestest objektidest (esemetest).
Mikroskoobi põhiosad on tuubuse otstes olevad [[objektiiv]] ja [[okulaar]]; tuubus on torukujuline osa, mis kinnitub mikroskoobi [[statiiv]]i külge. Valgusallikast koondatakse valgus esemelaual olevale esemele. Objektiiv annab esemest suurendatud ja tõelise ümberpööratud kujutise, mida vaadeldakse okulaari kui [[luup |luubiga]]. Statiivi küljes olevate seadekruvidega tuubust eseme suhtes nihutades saab kujutist teravustada.
Valgusmikroskoobi kasuliku [[suurendus]]e määrab [[lahutusvõime]], mis on parimal juhul umbes 2 [[mikromeeter|μm]]. See on piisav näiteks [[rakutuum]]ade ja [[bakter]]ite, kuid mitte enam [[viirus]]te uurimiseks. Maksimaalne kasulik suurendus on umbes 1200, suuremad suurendused valguse [[difraktsioon]]i tõttu enam uusi eseme detaile esile ei too.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 6. köide, 1992</ref>
Esimese kaheläätselise mikroskoobi valmistas 1665. aastal [[Robert Hooke]].<ref name="EE"/>
== Viited ==
{{Viited}}
== Välislingid ==
* [https://vara.e-koolikott.ee/node/5821 Katrin Laas. Optilised süsteemid ja nende lahutusvõime – Mikroskoop]
[[Kategooria:Mikroskoopia]]
|