Erinevus lehekülje "Teleskoop" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 792 baiti ,  3 kuu eest
resümee puudub
P
 
[[Pilt:Kepler EQ.svg|pisi|Optiline teleskoop]]
{{See artikkel| räägib instrumendist; tähtkuju kohta vaata [[Teleskoop (tähtkuju)]]; kala kohta vaata artiklit [[Teleskoopkala]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2013}}
{{keeletoimeta}}{{allikad}}
[[Pilt:Teleskoop Tartu Tähetorni juures Tartu hansapäevade Teaduslinnas, 20. juuli 2012.JPG|pisi|Teleskoop [[Tartu Hansapäevad]]e Teaduslinnas, juuli 2012]]
'''Teleskoop''' ([[Vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnadest ''tēle'' 'kaugele, kaugel' ja ''skopeō'' 'vaatan') on vahend kaugete objektide uurimiseks.
 
'''Teleskoop''' ([[Vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnadest ''tēle'' 'kaugele, kaugel' ja ''skopeō'' 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks. Teleskoop kogub ja koondab [[elektromagnetkiirgus |elektromagnetilist kiirgust]]. Kõige levinumad on optilised teleskoobid, mis koondavad nähtavat valgust, samuti [[ultraviolettkiirgus |ultraviolett]]- ja [[infrapunakiirgus]]t. Valgusest pikemaid laineid kasutavad [[raadioteleskoop |raadioteleskoobid]], lühemaid laineid [[röntgenteleskoop |röntgenteleskoobid]] ja [[gammateleskoop |gammateleskoobid]].
'''Optiline teleskoop''' on [[optika|optiline]] [[instrument]], mis kogub ja koondab [[elektromagnetkiirgus|elektromagnetilist kiirgust]]. Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid [[nurkmõõt]]meid ja objektide näivat [[heledus]]t. Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist – [[lääts]]est või [[peegel|peeglist]]. Optilise skeemi ülesanne on koondada elektromagnetilist kiirgust [[fookus]]esse, kus tekib [[kujutis (optika)|kujutis]], mida on võimalik vaadelda ja reeglina ka jäädvustada.
 
'''Optiline teleskoop''' on [[optika|optiline]] [[instrument]], mis kogub ja koondab [[elektromagnetkiirgus|elektromagnetilist kiirgust]]. Teleskoobid suurendavadsuurendab kaugete objektide näivaid [[nurkmõõt]]meid ja objektide näivat [[heledus]]t. Teleskoopide optiline skeem[[optikasüsteem]] koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist – [[lääts]]estedest või/ja [[peegel|peeglistpeeglitest]]. Optilise skeemiOptikasüsteemi ülesanne on koondada elektromagnetilist kiirgust [[fookus]]esse, kus tekibtekitada [[kujutis (optika)|kujutis]], mida on võimalik vaadelda ja reeglina ka jäädvustada.
Optilisi teleskoope kasutatakse laialdaselt [[astronoomia]]s, kuid ka paljudes mitteastronoomilistes instrumentides, nagu näiteks [[teodoliit]]ides, [[binokkel|binoklites]], fotoobjektiivides jne.
 
Valgust koondava elemendina on optilises skeemis alati olemasoptikasüsteemis [[objektiiv]]., mille Objektiivipeamisteks parameetriteks on [[fookuskaugus]] ehk kui kaugel objektiivist tekib lõpmata kauge objekti kujutis;, ja [[apertuur]] ehk objektiivi [[efektiivne]] läbimõõt.ava, Kuimille teleskoopisuurust kasutatakseväljendab visuaalseksselle vaatlemiseks,läbimõõt. peabKujutise optilisesjälgimiseks skeemison olemaoptikasüsteemis [[okulaar]], millemillega abil muudetakse nähtavaksvaadeldakse ja suurendatakse fookusesobjektiivi olevtekitatud [[kujutis (optika)|kujutis]]kujutist.
 
==TeleskoopideOptiliste teleskoopide tüübid==
[[Pilt:ApoRef.png|pisi|Kepleri teleskoop]]
[[Pilt:Kepler EQ.svg|pisi]]
[[Pilt:Newtontelescope.png|pisi|Newtoni teleskoop]]
[[Pilt:Casegraintelescope.png|pisi|Cassegraini teleskoop]]
[[Pilt:Schmidt-Newton.png|pisi|Schmidt-Newton teleskoop]]
Optilisi teleskoope liigitatakseliigitatakseoptikasüsteemi valgust koondavate elementide (optikasüsteemide) järgi järgmiselt:.
#[[Refraktor]] ehk dioptriline teleskoop, mille objektiiviks on koondav [[lääts]].
#*[[Galileo Galilei|Galilei]] teleskoop ([[1609]])., Objektiivmille objektiiviks oli üksikalgselt üksainus tasakumer lääts, ja okulaariks tasanõgus lääts. Tekitab näiva [[näiv kujutis|näiva (optika)|kujutise]], mida ei ole võimalik näitekssaa. [[fotograafia|fotograafiliselt]] jäädvustada.
#*[[Johannes Kepler|Kepleri]]i teleskoobiteleskoop, mille okulaar on [[kumerlääts]], mille abilja saadakse [[tõeline kujutis]].
#[[Reflektor]]il ehk katoptriliselkatoptriline teleskoobilteleskoop, onmille objektiiviks on nõguspeegel.
#*[[NewtoniIsaac teleskoopNewton|Newtoni]] teleskoop ([[1668]])., Esimeneesimene reaalselt valmisehitatud peegelteleskoop. Objektiiv ehk '''peapeegel''' on kas [[sfäär]]iline või [[parabool]]ne nõguspeegel, koonduv kiirtekimp suunatakse teleskoobi torust välja [[optiline telg |optilise telje]] suhtes 45-kraadise nurga all oleva [[tasapeegel|tasasetasapinnalise]] ''nn sekundaarpeegliga''.
#*Gregoriuse teleskoobilteleskoop, onmille peapeegel on sfääriline või paraboolne, sekundaarpeegel on elliptiline nõguspeegel. Kuigi optilinesee skeemoptikasüsteem oli välja pakutud enne Newtoni skeemisüsteemi, ei võimaldanud 17. sajandil optikatööstuse tase selliseid teleskoope tootavalmistada.
#*[[Cassegraini teleskoop|Cassegraini teleskoobil]], onmille peapeegel on sfääriline või paraboolne, sekundaarpeegel aga [[hüperbool]]ne kumerpeegel, mis peegeldab koonduva kiirtekimbu (fookuskaugust seejuures suurendades) läbi peapeeglispeapeegli keskel oleva avauseava fookusesse.
#*Richie-Chretieni teleskoobilteleskoop, millel on nii pea- kui sekundaarpeeglid hüperboolsed, fookuse tasandfokaaltasand on tasane ning väga suures ulatuses moonutustevabamoonutusvaba. Selline optiline skeemoptikasüsteem on näiteks [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobil]].
#[[Katadioptriline|Katadioptrilistel teleskoop]], teleskoopidelmille optikasüsteem koosneb objektiivile vastav optiline skeem nii peeglitest kui ka läätsedest.
#*[[Schmidti kaamera]], mille leiutas [[Eesti]]st pärit [[Bernhard Schmidt]] [[1930]]. aastal. Selles skeemis korrigeeritakse sfäärilise peapeegli kujutist peegli ette asetatud õhukese ''korrektsiooniläätsega'', mille ristlõige piki raadiust on lainekujuline. Kaamera tekitab kujutise teleskoobi kõverpinnal asuvasse fookusesse, mis paikneb korrektsiooniläätse ja peegli vahel, sageli kasutatakse fookusefokaaltasandil sealttekkiva väljakujutise toomiseksväljatoomiseks mõnda peegelteleskoobi, näiteks Cassegraini või Newtoni süsteemi. Sel juhul nimetatakse optilist süsteemi Schmidti-Cassegraini või Schmidti-Newtoni süsteemiks.
#*[[Dmitry Maksutov |Maksutovi]]i teleskoop ehk meniskteleskoobismeniskteleskoop, milles korrigeeritakse sfäärilise peapeegli moonutusi õhukese kumernõgusa läätsega [[Menisk (optika)|meniskugameniskiga]]. Fookuse peegli ja meniski vahelt väljaKujutise toomiseksväljatoomiseks kasutatakse harilikult kumerpeeglit, mis tihti aurustataksemoodustatakse meniski keskosa sisepinnale.
 
Kõikidest teleskoobitüüpidest on läbi aegade loodud arvukalt erinevaid modifikatsioone, mis erinevad prototüüpidest eelkõige optiliste pindade arvu või lisaelementide (läätsede, peeglite) poolest.{{-}}
Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide (optikasüsteemide) järgi järgmiselt:
#[[Refraktor]]i ehk dioptrilise teleskoobi puhul kasutatakse objektiiviks koondavat [[lääts]]e.
#*[[Galilei]] teleskoop ([[1609]]). Objektiiv oli üksik tasakumer lääts, okulaariks tasanõgus lääts. Tekitab [[näiv kujutis|näiva kujutise]], mida ei ole võimalik näiteks [[fotograafia|fotograafiliselt]] jäädvustada.
#*[[Kepler]]i teleskoobi okulaar on [[kumerlääts]], mille abil saadakse [[tõeline kujutis]].
#[[Reflektor]]il ehk katoptrilisel teleskoobil on objektiiviks nõguspeegel.
#*[[Newtoni teleskoop]] ([[1668]]). Esimene reaalselt valmisehitatud peegelteleskoop. Objektiiv ehk '''peapeegel''' on kas [[sfäär]]iline või [[parabool]]ne nõguspeegel, koonduv kiirtekimp suunatakse teleskoobi torust välja [[optiline telg|optilise telje]] suhtes 45-kraadise nurga all oleva [[tasapeegel|tasase]] ''sekundaarpeegliga''.
#*Gregoriuse teleskoobil on peapeegel sfääriline või paraboolne, sekundaarpeegel on elliptiline nõguspeegel. Kuigi optiline skeem oli pakutud enne Newtoni skeemi, ei võimaldanud 17. sajandil optikatööstuse tase selliseid teleskoope toota.
#*[[Cassegraini teleskoop|Cassegraini teleskoobil]] on peapeegel sfääriline või paraboolne, sekundaarpeegel aga [[hüperbool]]ne kumerpeegel, mis peegeldab koonduva kiirtekimbu (fookuskaugust seejuures suurendades) läbi peapeeglis keskel oleva avause fookusesse.
#*Richie-Chretieni teleskoobil on nii pea- kui sekundaarpeeglid hüperboolsed, fookuse tasand on tasane ning väga suures ulatuses moonutustevaba. Selline optiline skeem on näiteks [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobil]].
#[[Katadioptriline|Katadioptrilistel]] teleskoopidel koosneb objektiivile vastav optiline skeem nii peeglitest kui ka läätsedest.
#*[[Schmidti kaamera]] leiutas [[Eesti]]st pärit [[Bernhard Schmidt]] [[1930]]. aastal. Selles skeemis korrigeeritakse sfäärilise peapeegli kujutist peegli ette asetatud õhukese ''korrektsiooniläätsega'', mille ristlõige piki raadiust on lainekujuline. Kaamera tekitab kujutise teleskoobi kõverpinnal asuvasse fookusesse, mis paikneb korrektsiooniläätse ja peegli vahel, sageli kasutatakse fookuse sealt välja toomiseks mõnda peegelteleskoobi, näiteks Cassegraini või Newtoni süsteemi. Sel juhul nimetatakse optilist süsteemi Schmidti-Cassegraini või Schmidti-Newtoni süsteemiks.
#*[[Maksutov]]i ehk meniskteleskoobis korrigeeritakse sfäärilise peapeegli moonutusi õhukese kumernõgusa läätsega [[Menisk (optika)|meniskuga]]. Fookuse peegli ja meniski vahelt välja toomiseks kasutatakse harilikult kumerpeeglit, mis tihti aurustatakse meniski keskosa sisepinnale.
 
Kõikidest teleskoobitüüpidest on läbi aegade loodud arvukalt erinevaid modifikatsioone, mis erinevad prototüüpidest eelkõige optiliste pindade arvu või lisaelementide (läätsede, peeglite) poolest.{{-}}
 
==Teiste lainealade teleskoobid==
Kaugete [[taevakeha]]de poolt kiiratavaid [[raadiolained|raadiolaineid]], [[röntgenikiirgus]]t ja [[gammakiirgus]]t uuritakse vastavalt [[raadioteleskoop|raadio-]], [[röntgenteleskoop|röntgen-]] ja [[gammateleskoop]]idega. [[Infrapunakiirgus|Infrapuna-]] ja [[ultraviolettkiirgus]]e registreerimiseks kasutatakse tavalisi optilisi teleskoope, kuid vastavalt lainealale tuleb kasutada sobivaid detektoreid ehk [[tajur]]eid.
 
==Teleskoopide omadused==
 
===Nurklahutusvõime===
Nurklahutusvõimet arvutatakse [[Rayleigh|Rayleigh']] kriteeriumist lähtudes valemi:valemiga
 
:<math>\alpha_{R} = \frac{1,22\cdot\lambda}{D},</math>
 
abil, kus <math>\alpha_{R}</math> on nurklahutusvõime [[radiaan]]ides, <math>\lambda</math> on [[elektromagnetkiirgus]]e (erijuhul nähtava valguse) [[lainepikkus]] ning <math>D</math> apertuuri läbimõõt. Seejuures tuleb silmas pidada, et nii lainepikkust kui apertuuri tuleb esitada sama [[mõõtühik]]uga. Saamaks teleskoobi lahutusvõimet kaaresekundites, tuleb <math>\alpha_{R}</math> korrutada arvuga 206 265 (nii palju on kaaresekundeid radiaanis).
 
RoheliseNäiteks rohelise valguse (<math>\lambda = 550</math> nanomeetrit) jaoks võib nurklahutusvõime arvutamiseks kasutada toodud valemi lihtsustust:
 
:<math> \alpha_{R} = \frac{138}{D}, </math>
:<math>S = \frac{206265}{F},</math>
 
kus <math>S</math> on mastaap, ühikuga kaaresekundit millimeetrile, ning <math>F</math> on teleskoobi fookuskaugus millimeetrites. Mida pikem on teleskoobi [[fookuskaugus]], seda suurem on taevakeha kujutis [[fokaaltasand|fokaaltasandil]] (fookust läbival optilise telje risttasandil). Kujutise läbimõõt fokaaltasandil on siis arvutatav avaldisestseosest
 
:<math>d = \frac{\alpha^{''}}{S},</math>
 
===Teleskoobi suurendus===
Teleskoobi suurendus on võrdne objektiivi fookuskauguse <math>F</math> ja okulaari fookuskauguse <math>f</math> suhtega:
Teleskoobi suurendust arvutatakse eeskirja:
: <math>suurendusM = \frac{F}{f}</math>
 
Suurendust muudetakse okulaari fookuskauguse muutmisega, harilikult okulaari vahetamisega.
:<math>suurendus = \frac{F}{f}</math>
 
järgi, kus <math>F</math> on objektiivi fookuskaugus ja <math>f</math> okulaari fookuskaugus. Mõlemad peavad olema esitatud samades mõõtühikutes, tavaliselt millimeetrites. Suurendust muudetakse reeglina okulaari fookuskauguse muutmisega, harilikult okulaari vahetamisega.
 
===Minimaalne ja maksimaalne kasulik suurendus===
Teleskoobi minimaalse kasuliku suurenduse määrab inimese [[silm]], täpsemalt silmaava maksimaalne läbimõõt. Täielikult pimedusega kohanenud silmaava läbimõõt on umbes 7 millimeetrit. Minimaalne suurendus leitakse teleskoobi apertuuri ja silmaava läbimõõdu jagatisena. – näiteksNäiteks 100-millimeetrise apertuuriga teleskoobil on see umbes 14 korda. Kui kasutada teleskoobiga veel väiksemat suurendust, läheb osa objektiivi poolt kogutud valgusest silmaavast kasutult mööda.
 
Teleskoobiga ei ole võimalik saada kuitahes suurt suurendust. Kui suurendust hakata tõstma, jõutakse ühel hetkel selleni, et suurendatakse üha suuremaks kettaks teleskoobis tekkivat [[difraktsioonkujutistdifraktsioon]]kujutist ning suurenduse tõstmisel mingeid uusi detaile enam nähtavale ei tule. Maksimaalseks kasulikuks suurenduseks loetakse tavaliselt suurendust, mille arvväärtus on <strong>apertuuri läbimõõt millimeetrites korda 2</strong>.
 
===Valgusjõud===
 
{{Commons|Telescope}}
 
== Välislingid ==
* [https://vara.e-koolikott.ee/node/5821 Katrin Laas. Optilised süsteemid ja nende lahutusvõime – Teleskoop]
 
[[Kategooria:Teleskoobid| ]]