Posse: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgis: Käsitsi tühistamine |
P Unicodifying |
||
1. rida:
{{Pealkiri kaldkirjas}}
'''''Posse''''' ([[saksa keel]]es "jant, [[farss]], naljamäng") on populaarne, lavaline, kerge [[meelelahutus]] [[
Tänapäeval kasutatakse mõistet ka kujundlikus tähenduses, et kirjeldada [[grotesk]]seid protsesse ühiskonnas ja poliitikas ning elu-olu maapiirkondades. Võeti mõistena kasutusele algselt juba [[15. sajand
==Areng ja liigid==
Esialgu tähistati selle mõistega lavalisi trikke ja vempe või grotesksete figuuride esinemisi. [[17. sajand
Lavaline ''posse'' oli esialgu eriti tüüpiline [[Viin]]ile, [[Hamburg]]ile ja [[Berliin]]ile, kuid levis sealt kõikjale [[Saksamaa]]le. Sageli täpsustati selle nimetusega millest laval esitatav lugu konkreetselt räägib. Kui tükk esitas kohalikke sündmusi ja tekst oli kohalikus [[Dialektika|dialektis]], siis nimetati seda ''lokalposse'''ks. Kui süžee oli [[Muinasjutt|muinasjutuline]] või haldjateemaline, oli nimetuseks ''zauberposse''. Muinasjutumaal meeldis eriti viibida Viini publikul. Kui kirjeldati või iseloomustati mõne isiku tegevust, siis oli tegemist ''charakterposse''<nowiki/>'ga. Situatsioonikoomikaga lavalugu nimetati ''situationposse''<nowiki/>'ks. Kui oli vaja midagi parodeerida, siis tuldi välja ''parodierende posse'' lavatükiga.
12. rida:
==Silmapaistvaid autoreid==
Posse väljapaistvaimateks loojateks olid eelkõige Ferdinand Raimund (1790–1836), Joseph Alois Gleich (1772–1841), Karl Meisl (1775–1853), Adolf Bäuerle (1786–1859), Philipp Jakob Riotte (1776–1856), Joseph Drechsler (1782–1852), Wenzel Müller (1767–1835), Johann Nepomuk Nestroy (1801–1862), [[Franz von Suppé]] (1819–1895) ja Conradin Kreutzer (1780–1849). On täheldatud ka [[Richard Wagner]]i suurt huvi ''posse'' vastu.
20. sajandi nimekamad Saksamaa ''posse''-viljelejad olid [[Walter Kollo]] ("Filmzauber", 1912; "Wie einst im Mai", 1913) ja [[Paul Lincke]] ("Fräulein Loreley", 1900; "Das blaue Bild", 1906).
| |||