Mäesuusatamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
DrSten (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P Unicodifying
1. rida:
'''Mäesuusatamine''' on [[harrastus]] ja [[sport|spordi]]ala, mis seisneb [[lumi|lumega]] kaetud [[küngas]]telt pikkade õhukeste [[suusad|suuskadega]] allalibisemises. Võisteldakse aja peale, starditakse kindlate intervallidega. Võistlejad laskuvad ükshaaval, järgides etteantud rada. Võidab see, kes läbib raja kõige kiiremini. Rajalt väljasõit toob kaasa diskvalifitseerimise.
 
Mäesuusatamine arenes välja [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamisest]], kui [[mägikuurort]]idesse paigaldati [[suusatõstuk]]id, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades [[Euroopa]]s, [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Jaapan]]is.
 
Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum on suusataja, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda.
[[Pilt:Airforce skiing at keystone colorado.jpg|thumbpisi]]
 
==Ajalugu==
 
Mäesuusatamise kodumaa on [[Norra]], see arenes välja murdmaasuusatamisest 19. sajandi lõpuks. Norra maadeuurija [[Fridtjof Nansen]]<nowiki/>i suusaretk läbi Gröönimaa 1888. aastal innustas Prantsuse, Šveitsi, Saksa ja Austria mägede elanikke, kes hankisid Skandinaaviast suuski ja muutsid suusatamise ka Alpi riikides populaarseks. Nüüdisajal harrastatakse seda üha rohkem kogu [[põhjapoolkera]]l. Esimene võistlus[[slaalom]] peeti [[1922]] [[Mürrenis]] ([[Šveits]]). 1936. aastal jõudis kahevõistlus (kiirlaskumine ja slaalom) olümpiamängudele. 1948 võeti [[Chamonix olümpiamängud|Chamonix]]'s kiirlaskumine ja slaalom olümpiakavva eraldi aladena. Suurslaalom sai olümpiaalaks Oslo talimängudel 1952 (nii meestele kui naistele) ja supersuurslaalom esmakordselt 1988. aastal [[1988. aasta taliolümpiamängud|Calgary]]<nowiki/>s. 1967. aastast hakati igal aastal korraldama maailmakarikavõistlusi.
 
==Võistlused==
[[FileFail:RR5219-0026R.png|228px|right|]]
[[Suusatamise ajalugu|Suusatamise ajaloos]] on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga-aastastel [[mäesuusatamise maailmakarikavõistlused|maailmakarikavõistlustel]], alates [[1939]]. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel [[mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] ja iga nelja aasta tagant toimuvatel [[taliolümpiamängud]]el.
 
Mäesuusatamise võistlusalade seas on:
 
* [[Slaalom (mäesuusatamine)|Slaalom]]
29. rida:
 
===Olümpiamängud===
Mäesuusatamine on [[kaasaegsed olümpiamängud|olümpia]]ala alates [[Mäesuusatamine 1936. aasta taliolümpiamängudel|1936. aasta]] [[Garmisch-Partenkirchen]]i mängudest. Algul oli kavas ainult [[Alpi kahevõistlus]] ([[kiirlaskumine]] + [[slaalom]]). [[Mäesuusatamine 1948. aasta taliolümpiamängudel|1948. aasta]] [[Sankt Moritz]]i olümpiamängudel lisandusid kiirlaskumine ja slaalom eraldi aladena. [[Mäesuusatamine 1952. aasta taliolümpiamängudel|1952. aastal]] [[Oslo]]s jäeti ära Alpi kahevõistlus ja lisandus [[suurslaalom]].
 
Alates [[Mäesuusatamine 1988. aasta taliolümpiamängudel|1988. aasta taliolümpiamängud]]est [[Calgary]]s on mäesuusatamises kavas viis ala: [[kiirlaskumine]], [[supersuurslaalom]], [[suurslaalom]], [[slaalom]] ja [[Alpi kahevõistlus]].