Erinevus lehekülje "Muna (toiduaine)" redaktsioonide vahel

P
Unicodifying
P (Unicodifying)
 
'''Muna''' on hinnatud ja laialt kasutatud [[toiduaine]].
 
Tavaliselt mõistetakse muna all viljastamata [[Kana|kodukana]] muna, kuid toiduks tarvitatakse ka [[Koduhani|hane]]-, [[Kodupart|pardi]]- ja [[Vutt|vutimune]] ning eksootilisematest lindudest [[Jaanalind|jaanalinnu]] mune.
 
Muna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitme õhukese membraaniga. Munades on palju [[Valgud|proteiini]] ja [[B4-vitamiin|B<sub>4</sub>-vitamiin]]i, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega.
[[Pilt:Ostrich, Emu, Duck Eggs.JPG|pisi|[[Jaanalind|Jaanalinnu]], [[emu]] ja [[Kodupart|pardimunad]]
]]
Kanamune kasutatakse paljudes roogades, ka mitmetes küpsetistes. Levinumad valmistamisviisid on praadimine, keetmine ja marineerimine. Mune saab süüa ka toorelt, kuigi seda ei soovitata [[salmonelloos]]i<nowiki/>ohuiohu tõttu. Pardi- ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks vuti) mune kasutatakse lääneriikides [[gurmeetoit]]udes. Suur osa Aasiast (näiteks [[Hiina]] ja [[Vietnam]]) kasutab mune igapäevatoiduks. Suurte lindude mune kasutatakse haruldaste toitude valmistamisel. [[Inglismaa]]l ja [[Skandinaavia]] maades, eriti [[Norra]]s, on [[kajakas|kajakamunad]] delikatesstoit.
 
== Munatoodang maailmas ==
118 139

muudatust