Redaktsioon: 16. aprill 2020, kell 11:22 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 7422 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 19. oktoober 2020, kell 04:49 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P Unicodifying Märgis: AWB
2. rida: '''Muna''' on hinnatud ja laialt kasutatud [[toiduaine]]. Tavaliselt mõistetakse muna all viljastamata [[Kana\|kodukana]] muna, kuid toiduks tarvitatakse ka [[Koduhani\|hane]]-, [[Kodupart\|pardi]]- ja [[Vutt\|vutimune]] ning eksootilisematest lindudest [[Jaanalind\|jaanalinnu]] mune. Muna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitme õhukese membraaniga. Munades on palju [[Valgud\|proteiini]] ja [[B4-vitamiin\|B<sub>4</sub>-vitamiin]]i, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega. 9. rida: [[Pilt:Ostrich, Emu, Duck Eggs.JPG\|pisi\|[[Jaanalind\|Jaanalinnu]], [[emu]] ja [[Kodupart\|pardimunad]] ]] Kanamune kasutatakse paljudes roogades, ka mitmetes küpsetistes. Levinumad valmistamisviisid on praadimine, keetmine ja marineerimine. Mune saab süüa ka toorelt, kuigi seda ei soovitata [[salmonelloos]]~~i<nowiki/>ohu~~iohu tõttu. Pardi- ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks vuti) mune kasutatakse lääneriikides [[gurmeetoit]]udes. Suur osa Aasiast (näiteks [[Hiina]] ja [[Vietnam]]) kasutab mune igapäevatoiduks. Suurte lindude mune kasutatakse haruldaste toitude valmistamisel. [[Inglismaa]]l ja [[Skandinaavia]] maades, eriti [[Norra]]s, on [[kajakas\|kajakamunad]] delikatesstoit. == Munatoodang maailmas ==

Muna (toiduaine): erinevus redaktsioonide vahel